Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elatisevõlglased saadetakse vangi

    Aastas määratakse vanglakaristus umbes 30 elatisvõlglasele, kellest reaalselt vangi lähevad siiski vaid üksikud.Foto: Andras Kralla

    Muutunud seadusesõnastus ähvardab vangi saata senisest rohkem elatisrahavõlglasi.

    Rohkem kui kümnendi kehtinud seadusega on seni aastas vangi saadetud keskmiselt 30 elatisrahavõlglast. Seadus, mis võimaldab laste elatisraha võlglastele määrata kriminaalkaristuse ja saata nad sellega reaalselt vangi, karmistus tänavu 1. jaanuarist veelgi. Märtsis rakenduvad ka tõhusamad meetodid võlglastelt raha kätte saamiseks.
    Äripäev kirjutas mõne nädala eest, et Eestis on üle 8000 teadaoleva elatisrahavõlglase, kes on kamba peale kokku oma lastele võlgu 14,6 miljonit eurot. Elatisvõlga nõuavad neilt sisse kohtutäiturid, kes menetlevad võlglasi täitemenetluse korras, kuid erandjuhtudel rakendatakse ka kriminaalmenetlust. Viimase kasutamisel on võimalik määrata märksa rangemaid karistusi.
    Kohtutäiturite hinnangul võiks kriminaalmenetluse laialdasem rakendamine alimendivõlglaste puhul olla tõhus vahend lastele nende vanematelt elatisraha kätte saamiseks, sest kriminaalmenetluse kasutamisel on võlglastel reaalne oht vangi minna.
    Vanglakaristust saab määrata karistusseadustiku § 169 järgi elatisraha maksmisest teadlikult kõrvalehoidjatele. Kuni 2015. aasta lõpuni aga oli seadus sõnastatud nii, et vanglakaristus ähvardas elatisraha maksmisest „kuritahtlikult kõrvale hoidjaid“. Teadlikku kõrvale hoidmist aga on advokaat Kalle-Kaspar Sepperi hinnangul märksa lihtsam tõestada kui kuritahtlikku kõrvalehoidmist.
    Sepper märkis, et karistusõiguslikud sanktsioonid ei tule kõne alla enne, kui elatis pole kohtu poolt välja mõistetud. „Selle paragrahvi reaalse rakendamise eelduseks on eelkõige see, et elatis on kohtu poolt välja mõistetud ja otsus peab olema jõustunud. Elatise maksmise kohustus ise tuleneb seadusest, mis tähendab seda, et elatist peab maksma ka juhul, kui kohtuotsust tehtud ei ole,“ ütles ta.
    Keda tasub vangi saata?
    Sepper selgitas, et selle paragrahvi põhjal alustatud kriminaalmenetluses peab prokuratuur täiendavalt tõendama ka seda, et isik hoidub oma kohustuse täitmisest teadlikult ja otsese tahtlusega. See tähendab seda, et ta jätab kohustuse mõjuvate põhjuste puudumisest hoolimata täitmata.
    „Põhiküsimuseks ongi tegelikult need „mõjuvad põhjused“. Kindlasti ei ole otstarbekas hakata töö kaotanud ja ajutiselt raskesse olukorda sattunud vanemat kriminaalkorras karistama selle eest, et ta oma elatise maksmise kohustust ei täida. Sellega viidaks isik veelgi raskemasse olukorda ja lootus, et ta sellest välja rabeleb, kahaneb veelgi. Pigem on karistusõiguslike meetmete rakendamine võimalik ja otstarbekas juhul, kus isikul on vahendid ja võimalused elatist maksta, kuid ta seda pahauskselt ei tee. Kuid ka sellisel juhul ei ole tegemist mustvalge olukorraga, kus on vaid õige ja vale tegutsemisviis,“ rääkis Sepper.

    Alimendivõlglaste elu läheb kibedamaks

    Alates 1. märtsist hakkab riik piirama elatisvõlgnike juhiluba, jahipidamisluba, relvaluba, relva soetamise luba, väikelaeva juhtimise õigust ja kalastuskaarti. Kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse tema õiguste piiramise kohta. See puudutab justiitsministeeriumi hinnangul vähemalt 2000 võlglast.

    Lisaks ei saa elatisvõlgnik enam erametsa omanike ega töötukassa ettevõtluse alustamise toetust.

    Samuti on võimalik arestida võlgniku raha kolmanda isiku käest, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks ja kui summa ületab võlgnikule ühes kuus ette nähtud mittearestitavat miinimumi. Näiteks saab täitur võtta võlgnikult raha otse tema pangakontolt nii, et pangalaenuks mõeldud raha läheb eelisjärjekorras elatisvõla tasumiseks.

    Ka justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik märkis, et rahalist karistust ja reaalset vangistust mõistetakse alimendivõlglastele suhteliselt harva ilmselt just sellepärast, et vangistuse ajal on nende võimalused sissetuleku puudumise tõttu lastele elatisraha maksta veelgi piiratumad ning ka riigi heaks rahaliste kohustuse panemine vähendab võimalusi, et raha lasteni jõuab.
    Nii määratigi näiteks 2014. aastal vanglakaristus 33 elatisrahavõlglasele, kellest tegelikult saadeti reaalselt vangi vaid 3 (vt graafik). Nad kõik pidid maksma pisut üle 600 euro sundraha ja menetluskulude eest. Ligi 60 menetlust lõpetati aga oportuniteediga, kuna puudus avalik menetlushuvi või mindi siiski lepitusmenetluse teed.
    Kui hirm paneb tegutsema
    Samas märkis Sepper, et eelduslikult on elatisevõlgnike hulgas isikuid, kes töötavad töökohtadel, kus pole võimalik kriminaalasjas süüdimõistetuna jätkata.
    „Sellistel puhkudel võib olla kriminaalmenetluse alustamine tulemuslik, sest sissetuleku kaotuse kartuses teebki võlglane suuremaid jõupingutusi, et elatisvõlga tasuda. Samas, kui ta seda ei tee ja kaotab kriminaalkaristuse tõttu töö, pole üldse mingit lootust selle isiku sissetuleku arvelt elatist kätte saada,“ ütles ta.
    „Võib ju väita, et igaüks meist kardab vangiminekut, kuid peab arvestama, et võtta saab siiski vaid sealt, kust on midagi võtta. Kui ikka isikul puuduvad vara ja sissetulekud, ei aita tema kriminaalkorras karistamine mingilgi viisil probleemi likvideerimisele kaasa, pigem võib saada selle takistuseks,“ lisas Sepper.

    Võlgade menetlemine on muutunud riigile odavamaks

    Kohtutäitur Urmas Tärno rääkis raadiosaates „Äripäev eetris“, et alates tsiviiltäite reformist ei maksa enam riik kinni alimendivõlglaste menetlusi.

    Tärno rääkis, et alates 2001. aasta tsiviiltäite reformist on ka praegu alimendivõlglaste võlgade menetlemiseks kasutatav täitemenetlus muutunud 15 aastaga hulga efektiivsemaks, kuigi samad nimed käivad ikka läbi järjest mitmetest täitemenetlusest. „Toona kandis riik suuri kulusid, täitmise protsent oli väike, see oli ebaefektiivne. Ka kaks nädalat tagasi kohtusin just võlgnikuga, kelle nimel oli 505 täiteasja. Aga enam ei kaeta riigieelarvest täitemenetluse kulusid, vaid võlgnikud katavad neid ise,“ sõnas Tärno.

    Ta lisas, et elatisvõla aegumistähtaeg on kümme aastat peale kohustuse lõppemist, seega minimaalselt siis, kui laps on 28aastane, kuna elatisvõlga tuleb maksta vähemalt lapse täisealiseks saamiseni, tema õpingute jätkumisel isegi kauem.

    Tuulik tõdes, et justiitsministeerium pole analüüsinud, kui paljudele elatisvõlglastele mõjub hirm vangimineku ees nii, et nad hakkavad maksma. „Praktikud on küll toonud näiteid, kus alustatud kriminaalmenetlus on kaasa toonud võla tasumise, kuid pigem võib arvata, et ainuüksi karistushirm elatisvõlgnike probleemistikku ei lahenda,“ sõnas ta.
    Eeskuju Soomest
    Ülemöödunud nädalal rääkis Kuku raadio saates „Äripäev eetris“ kohtutäitur Urmas Tärno veel teistest meetoditest, mis võiks aidata kõige paremini lastel nende elatisvõlgnikest vanematelt elatisraha kätte saada. Ta märkis, et pikemas perspektiivis peab muutuma eelkõige ühiskondlik suhtumine: normiks peab muutuma oma laste eest hoolitsemine ja taunitavaks selle tegemata jätmine. Ta võrdles seda purjus peaga või ilma turvavööta auto juhtimisega, millele 20 aasta eest ei vaadatud nii viltu, kui seda praegu õnneks tehakse.
    Tärno rääkis, et näiteks Soomes aitas võlgnikelt elatisraha kätte saamisele väga hästi kaasa see, kui kohtutäituritele anti võimalus tutvuda võlgnike arveldusarvetega, et nad näeksid seal toimuvat reaalajas. „Soomes oli pikk diskussioon, kas see on põhiseadusega kooskõlas, kuid leiti, et sissenõudjate õigused kaaluvad pangaseadused üles. Meil kahjuks seda võimalust ei ole,“ ütles ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Euroopa Liidus võib inflatsioon taas tõusma hakata
Inflatsioon võib Euroopas uuesti kerkima hakata, kuna palgasurve on jätkuvalt tugev, hoiatab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Hollandi keskpanga president Klaas Knot.
Inflatsioon võib Euroopas uuesti kerkima hakata, kuna palgasurve on jätkuvalt tugev, hoiatab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Hollandi keskpanga president Klaas Knot.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
14 aastat menetlemist: linn peatas mõjuka ärimehe megaarenduse
Tallinna linn algul lõpetas, kuid otsustas ringi ja seejärel peatas suurärimees Margus Linnamäele kuuluva Paljassaare kinnisvaraarenduse detailplaneeringu menetlemise.
Tallinna linn algul lõpetas, kuid otsustas ringi ja seejärel peatas suurärimees Margus Linnamäele kuuluva Paljassaare kinnisvaraarenduse detailplaneeringu menetlemise.