Eesti hotelli parim müüja on robot

"Meil on juba paar aastat robot, kes ütleb, millal, kellele ja mis hinnaga tube müüa," räägib tänases Äripäeva kuukirjas Juhtimine TallinnHotelsi tegevjuht Ain Käpp.

Palece'i hotell suleti vahepeal remondiks. Käpa sõnul tasus risk end ära. "Oleme esimese aastaga saavutanud tulemuse, mida lootsime saada alles kolmandal aastal," selgitas ta.

Mis on see saladus, mis aitas teil aastaga nii hea tulemuse saada?

On muidugi palju faktoreid, aga üks olulisemaid on see, et võtsime appi roboti.Roboti?

Täpselt nii. Meil on juba paar aastat robot, kes ütleb, millal, kellele ja mis hinnaga tube müüa.Hotell Palace’i müügijuht on robot?

Noh, inimest ei asenda muidugi miski, kuid mingis mõttes võib nii öelda küll.

Räägi sellest lähemalt.

Me ostsime endale ühe maailma parima käibe juhtimise programmi, millesse laadisime algandmed, õppisime algul ise ja siis õpetasime tarkvara meie turust aru saama. Nüüd, meie igapäevast tööd jälgides, püüab ta võimalikult täpselt välja arvutada, millal ja millise hinnaga tube müüa. Ja see töötab?

Jah. Alguses oli küll tunne, et uhh... Mida ta teeb!? Meil on novembris hotell tühi ja tahaks juba müüa agressiivse hinnaga, aga robot ütleb: “Oota, kahe nädala pärast kasvab nõudlus ja saab müüa kallimalt!” Ja siis selgus, et saigi! Nii et oleme nüüd õppinud, et kõige parem tulemus tuleb siis, kui me tema töösse võimalikult vähe sekkume. Küll aga tuleb anda talle infot pühade, eriürituste ja eriolukordade kohta.Kui pikalt ta suudab müüki ette planeerida?

365 päeva ette ja ta arvutab seda üle kaks korda päevas. Mida rohkem me temaga koos töötame ja vastastikku tundma õpime, seda täpsemaks ta muutub.Mis on roboti eksimuse protsent?

Robot prognoosib kuu alguses kuu lõpu tulemuse umbes viieprotsendilise täpsusega.5 protsenti?

See on ju sisuliselt 100 protsenti õnnestumist! Inimene ei jõuaks sellisele tulemusele iialgi järele. Ja meil on opereerida kolm hotelli, sestap olemegi õppinud, et peame lihtsalt laskma tal oma asja teha ja rohkem usaldama. Inimene eksiks rohkem. Aga me peame ise aru saama, miks ta nii otsustas või miks ei otsustanud.Kuidas see täpselt töötab?

Prognoosimine on nii keeruline matemaatiliste mudelite protsess, et isegi tarkvarakoolitajad ütlesid, et pole mõtet püüda sellest aru saada. Ta õpib ise meie tulemusi analüüsides ja tuleb jõuda nii kaugele, et usaldad tarkvara soovitusi. Lased ta “vabaks” ja esmaspäeva hommikul vaatad, mida ta reede õhtust alates on iseseisvalt teinud...Kas selline ruumide müümine on hotelliäris tavaline?

Eestis kasutab seda tarkvara vaid üks hotell peale meie. Kui mina oleksin hotellipidaja, siis ma investeeriksin sellesse kohe. Viis protsenti eksimust kõlab sõna otseses mõttes nii, et vaat et liiga hea, et tõsi olla!

Meie töötunde kulus sinna palju ja ega tarkvaragi odav ole, kuid hotelliäris on üks erisus: täna maha müümata tube ei saa müüa homme. Seega, iga päeva tulemus on kriitilise tähtsusega. Ei ole hea see, kui hotellis on palju müümata tube, ega ka see, kui hotelli ukse taga on järjekord, aga vabu tube ei ole. Tuleb leida parim suhe täituvuse ja hinna vahel. Seda meie robot teha aitabki. Müügiosakonnal on see prognoos päevade kaupa igal hetkel telefonist kohe võtta.Sama abimeest tahaks ka endale.

Ma ilmselt kuulun juba sellesse põlvkonda, kelle silmis peaks ka kodus igas toas vähemalt üks robot olema, kes suure osa asjadest ära teeks. (Naerab). Aga oluline on inimest mitte ära unustada. Kusjuures, paljudele inimestele, kes meile tööle tulevad, on see üldse elu esimene töökogemus ja me soovime, et see oleks võimalikult hea. Fred Jüssil on selle kohta hea ütlus, et õnnelik on see, kes tahab hommikul tööle ja õhtul koju minna. Seda mõtet soovin ma edasi anda ka meie kolleegidele.Kuidas see käib?

Ma usun, et võtmesõnadeks on iseseisvus ja meisterlikkus. Ei tohi liiga palju sekkuda. Selle asemel, et probleemide tekkimisel neid kohe ise lahendama joosta, tuleb lubada kolleegidel olla iseseisev ja teha ise otsuseid. Meie eesmärk on ju esindada Eestit! See annab meie igapäevasele tööle mõtte ja väärtuse.