Venemaa pangad murravad tulevikumaailma

Sberbanki esindaja ütles, et nad kaaluvad erinevad biomeetrilise tuvastamise võimalusi ja nende kohaldamist oma teeninduskanalitele. „Praegu valmistab pank ette projekti koolilastele, et nad saaksid peopesa tuvastamise alusel maksta koolisööklas lõuna eest,“ rääkis panga esindaja. Makse on võimalik, kui lapse peopesa on seotud tema esindaja pangakaardiga. Sensori puudutamise hetkel kantakse vanema arvelt raha maha, samal ajal saab vanem ka mobiilisõnumi selle kohta, mida laps sõi.

Binbanki digiäri üksuse juht Dmitri Kaštanov rääkis väljaandele, et pank plaanib juba praegu end tõestanud turvavahendite kombinatsiooni uudsetega. „Alustame mobiiliseadmete biomeetrikaga, sest nendega on kliendil täna võimalik ennast identifitseerida ja autentida,“ märkis ta. „Meil on ka plaanis kliendi tuvastamine võrkkesta järgi, aga see pole prioriteet. Enne tahame sisse viia häälautoriseerimise ja näotuvastuse foto põhjal.“

Kaštanov viitas, et pank ei kavatse esialgu juurutada kaupade ja teenuste eest biomeetrilist maksmist, sest selle sektori klientidel on niisuguste makseviiside vastu vähene nõudmine. „Inimene veel ei usalda selliseid makseviise,“ selgitas ta. „Sellise meetodi pluss on kiirus, aga miinuseks on vead tuvastamisel. Ka on risk sattuda pettuse ohvriks, näiteks kui petise valduses on teie sõrmejälg. Muidugi on selliste tuvastusvahendite müüjad pettusi ka ette näinud, aga sellegipoolest on risk suur.“

Venemaa panganduse strateegide sõnul seotakse kaugemas tulevikus kliendi biomeetrilised andmed tema kontoga ning kaupade ja teenuste eest tasumine hakkab käima samamoodi nagu täna kontaktivabade kaartidega Visa PayWave ja Mastercard PayPass või nutitelefoni NFC-kiibiga. Sel juhul piisab sellest, kui klient asetab poes makseterminalile näpu ning raha läheb arvelt maha.

Kuidas on tagatud turvalisus?

Biomeetrilised tehnoloogiad on maailmas ammusest kasutusel (kriminalistikas, passide väljastamisel), selle kasutamine finantsvallas on perspektiivikas suund, arvestades, et me elame nutitelefonide ajastul. Eksperthinnangul umbes 50% ameeriklasi kontrollib oma rahaseisu nutitelefonist, Euroopa riikides on sama näitaja keskmiselt 41%, kirjutab Izvestija.

Paljudele on see muudatus aga ennekõike psühholoogiline. „Enamik inimesi suhtub biomeetrilisse autentimisse suure skepsisega,“ kommenteeris Zecurion Analyticsi juht Vladimir Uljanov. „Loogika on umbes selline: ma pole kurjategija, miks ma pean jätma oma sõrmejäljed või laskma pildistada oma silma võrkkesta? Millal ja kuidas keegi minu andmeid kasutada saab? Suur Vend jälgib…“

Uljanovi sõnul säilitatakse biomeetrilisi andmeid elektroonilisel kujul ja nende jaoks ei ole pankadel vaja soetada uusi servereid ega kaasajastada varakambreid. „Seepärast on peamiselt vaja panustada sellele, et andmed oleksid šifreeritud, nendele juurdepääs piiratud ning info lekkimine välistatud,“ märkis ta.

„Me jätame kõikjale sõrmejälgi, meie silmi on võimalik pildistada. Kaasaegsed kaamerad võimaldavad isegi pildistada käsi nii, et sealt saab sõrmejälje kätte,“ kommenteeris arvutikriminalistika labori Group-IB juhi asetäitja Sergei Nikitin. Tema sõnul saab biomeetriline tuvastaja olla vaid üks element kogu kaitsesüsteemist: „Isegi iPhone’i sisselülitamisel on ju lisaks sõrmejäljele nõutav kood või parool.“

Ka InfoWatchi infoturvalisuse juhtivekspert Maria Voronova nõustub, et parim variant on mitme autentimiselemendi kasutamine. „Näiteks väiksema summa maksmisel ainult sõrmejälg, suuremate summadel korral sõrmejälg ja parool või PIN-kood, ja näiteks SMS-kinnitus, või näiteks biomeetria kasutamine koos mõne elektroonilise vahendiga.“