Raamatupidaja praak tõi firmale kustutamise hoiatuse

Kahtlus viis võlanõudeni

Tiina Müür aga keeldus dokumentide esitamisest ja märkis, et Darvelid on talle raamatupidamise teenuse eest hoopis võlgu ning enne võla tasumist tema dokumente üle ei anna. Darvelid pöördus kohtusse, kus ta sai mullu suvel võidu, mistõttu tuleb Müüri firmal tagastada nii dokumendid kui ka tasuda Darvelidi menetluskulud summas 780 eurot. Sellest hoolimata pole Müür siiani dokumente kohtutäiturile üle andnud. See takistab ettevõttel ka majandusaasta aruande esitamist, mistõttu on äriregistris lisandunud Lewis OÜ-le kustutamishoiatus.

Müür ütles, et mõlema firma puhul olid probleemid seotud hoopis firma omanikega, kuid täpsemalt ta ei selgitanud. Tema sõnul on Torgny Darvelid talle võlgu, Fellner Eestiga on probleem lahendatud.

Küsimusele, kas ta kandis Fellner Eesti varad endaga seotud firmade arvele, Müür ei vastanud. “Kes te olete, et ma pean teiega sellist asja arutama?“ küsis ta. Raamatupidaja märkis, et kuna toimingutega oli seotud teisigi inimesi, soovib ta enne nendega rääkida ja keeldus edasisest suhtlusest. Müüri ettevõte Altilen OÜ esitas viimati majandusaasta aruande kolm aastat tagasi.

Pettur saab tööd jätkata

Eksinud raamatupidajate kohta statistikat pole, kuid maksuameti hinnangul esineb selliseid pettusi aastas 3-4 tükki. Kui raamatupidaja on eksinud ja saanud karistada, siis erinevalt näiteks advokaatidest ei takista miski tal on tööd jätkata.

Eesti Raamatupidajate Koja juhi Margus Tammeraja sõnul on 12 aasta jooksul antud raamatupidajatele ligi 3000 kutsetunnistust. Samas tema ei ole kuulnud, et kelleltki oleks kutsetunnistus ära võetud. Tammeraja märkis, et kui vahel võib ka meedias kohata lugusid eksinud raamatupidajatest, siis ta julgeb arvata, et neile ei olegi kutsetunnistust antud.

Grant Thornton Baltic OÜ siseauditi valdkonna juht Siiri Antsmäe soovitas kahtluse korral võtta rahulikult ja küsida nõu, et mitte rikkuda asitõendeid. „On väga halb, kui juht hakkab ise uurima ja vaibale kutsuma,“ märkis ta. Antsmäe tõi näite, kus raamatupidaja peitis kannetega mängides ära enda varastatud raha. Kui ettevõte selle avastas ja raamatupidaja vahele võttis, hakkas too makseid firmale tagasi märkima ning tekitas sellega kaose maksete lugemisel. Lõpuks ei saanud keegi aru, mis on õige või vale kanne.

„Kui on kahtlus, et raamatupidaja on midagi omastanud või on pettuse kahtlus, siis kõigepealt tasub rääkida spetsialistiga ja siis otsustada, kas toimunu kohta on vaja veel tõendeid koguda,“ soovitas Antsmäe. Tõendid on tema sõnul esmatähtsad, kui tahetakse raamatupidaja vastutusele võtta.

Antsmäe selgitas, et kuigi seaduse järgi vastutab õigete andmete eest tegevjuhtkond, võib vastutusele võtta ka raamatupidaja. Nimelt on Antsmäe sõnul prokuratuur jõudnud sääraseid kriminaalasju menetledes selleni, et raamatupidaja läheb samuti kohtu alla, kui ta teadis, mida teeb.