Ettevõtjad andmelekkest: seos Eestiga oleks jahmatav

Panama advokaadibüroost Mossack Fonseca lekkinud salajastest dokumentidest on selgunud, et Eestiga on seotud 880 offshore-ettevõtet, 7 klienti, 22 kasusaajat ja 80 osanikku. 

Ain Hanschmidt ja Jüri Mõis leiavad, et 2000. aastal reformitud maksusüsteem tegi Eestis offshore-firmade kasutamisele lõpu. Maksureform asendas ettevõtte teenitud kasumi maksustamise ettevõtte jaotatava kasumi maksustamisega.

„Eestis normaalselt äri ajavatel inimestel ei tapa see 20 protsenti tulumaksu mitte kedagi ja ei viitsita sellega jamama hakatagi,“ ütles Mõis. „Vanasti, kui oli vaja kasumeid peita, siis oli teine lugu, aga praegu pole sellel mingit mõtet,“ märkis Mõis, kuid leidis, et ju siis kellelgi see ikkagi ära tasub, kui selle kohta andmed on.

Ka Hanschmidti hinnangul pole Eestis maksuvaba firma vajalik. „Ma ei tea, mis nad täpselt on teinud, aga meil offshore-firmasid eriti kasutama ei pea minu arvates ja minu teada ei kasutata ka nii palju,“ ütles ta ja kinnitas, et vähemalt tema ja temaga seotud isikud selliseid skeeme ei kasuta. Ta ei oska enda sõnul ka näha, mis nimed selguda võiksid.

Rain Lõhmuse arvates ei püüa enamik kogenud ettevõtjaid nii lihtsalt hakkama saada, kuid ta on valmis nimede selgudes oma sõnu sööma. „Ma ausalt öeldes olen väga üllatunud, kui see number nii suur on. Äkki on mingi seos Eestiga, aga äkki need ei ole eestlased. Mind väga jahmataks, kui see tõsi oleks,“ leidis ta.

Panama pole eestlaste kant

Mõis arvab, et offshore-firmade seosed Eestiga võivad tuleneda finantsvahendusest. „Selline vene rikkurite privaatpangandus, et võib-olla siis sealt midagi,“ leidis ta, sest Eesti ettevõtjatel selliste skeemidega tegeleda ei tasu.

Eesti ettevõtlusele ei ole maksuvabade firmadega seotud nimede selgumisel Mõisa hinnangul mingit mõju. „Ma küll tean mõnda Panamasse registreeritud firmat, aga minu meelest Eesti mehed tegutsesid rohkem Delaware'is ja Jerseyl. Panama on kogu aeg olnud rohkem venekeelsete Eesti ärimeeste pärusmaa.“

Siinset mõju ei usu ka Hanschmidt, sest kohaliku majanduse kasvatamiseks ja arenguks on vaja hoida oma raha Eestis. "Ma ei usu, et seal aktiivset raha on, pigem on seal siis mingid reservid."