Hollandi referendum: Ukraina ei lähe meile korda

Ukraina ei lähe korda

„Ukraina ei lähe meile üldse korda,“ vahendas agentuur AFP Hollandi ajalooprofessori Arjan van Dixhoorni sõnu, mis ta ütles Hollandi väljaandele NRC Handelsblad. Ta on üks euroskeptilise kodanike komitee liidreid, kes referendumit nõudsid. Tegelikult tahaks ühendus samasugust referendumit Euroopa Liidus jätkamise või lahkumise üle, nagu toimub brittidel 23. juunil. Hollandi seaduste järgi ei saa aga sellist referendumit korraldada.

Küll aga lubab Hollandis jõustunud uus seadus kodanikel korraldada rahvahääletust teatud liiki õigusaktide ja lepingute üle, mis on parlamendis ratifitseeritud. Ukrainaga sõlmitud leping sattus olema esimene leping, mida hääletusele sai panna, ütles ajalehele Wall Street Journal (WSJ) üks referendumi initsiaatoreid Thierry Baudet. „Ukrainaga sõlmitud leping on kõige selle sümptom, mis Euroopa Liiduga valesti on.“

Lepingu vastased nagu Baudet väidavad, et see on Ukraina lõhestanud ja destabiliseerinud. Samuti kardetakse, et see on samm, mis viib Ukraina lähemale Euroopa Liiduga liitumisele.

Hollandi sotsiaaldemokraatliku partei parlamendisaadik Harry van Bommel ja paljud teised väidavad, et vabakaubanduslepingust võidavad eelkõige rahvusvahelised suurkorporatsioonid ja Ukraina oligarhid, vahendab AFP. „Need, kelle jaoks on olulised Ukraina tavainimesed, peaksid hääletama selle neoliberaalse lepingu vastu,“ on tema seisukoht.

Reformide teekaart

Lepingu pooldajad rõhutavad, et see kannustab Ukrainat oma riiki ja majandust reformima ja korruptsiooni välja juurima.

Asepeaminister Lodewijk Asscher ütles reedel, et hääletab lepingu poolt, mis Hollandi valitsuse kinnitusel ei ava Ukrainale ust Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. „See tagab stabiilsuse – stabiilse naabri Euroopa piiril,“ ütles ta. „Samuti tagab see suurema ja lihtsama kaubavahetuse.“