• OMX Baltic−0,08268,73
  • OMX Riga−0,56919,74
  • OMX Tallinn0,151 745,4
  • OMX Vilnius−0,44995,07
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,038 164,98
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,07
  • OMX Baltic−0,08268,73
  • OMX Riga−0,56919,74
  • OMX Tallinn0,151 745,4
  • OMX Vilnius−0,44995,07
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,038 164,98
  • Nikkei 225−1,1139 154,85
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0094,07
  • 18.04.16, 16:20

Tere päästeplaani poolt oli enamik võlausaldajaid

Täna esitasid Tere saneerimisnõustajad kohtule võlausaldajate hääletuse läbinud piimatööstuse päästeplaani ehk saneerimiskava, mille poolt oli sajast võlausaldajast 81.
Tere võlausaldajad olid saneerimiskava suhtes kriitilised, kuid hääletasid valdavalt selle poolt.
  • Tere võlausaldajad olid saneerimiskava suhtes kriitilised, kuid hääletasid valdavalt selle poolt. Foto: Raul Mee
Saneerimisnõustaja Marko Kaevando sõnul hääletas kava poolt 81 võlausaldajat, lisaks laekus ühe võlausaldaja heakskiit hilinemisega. Kava vastu oli 13 võlausaldajat. 
Tere saneerimisnõustajad, advokaadid Marko Kaevando ja Tarvo Lindma, esitasid täna kohtule ka enda arvamuse saneerimiskava kohta, kuid ei soovinud oma arvamust laiema avalikkusega jagada. Samuti esitasid nad kohtule ettevõtjate saneerimiskava kinnitamise avalduse. 
Teada on vähemalt üks võlausaldaja, kes esitas saneerimiskava tõttu kohtule hagi - piimatootja OÜ Halinga sõnul on ettevõte üle 200 000eurose nõudega Tere võlausaldaja, kuid Halinga on jäetud saneerimiskavas võlausaldajate nimekirjast üldse välja. 
Ka Viljandimaa piimatootja Saimre omanik ja juht Toivo Teng andis saneerimiskavale kindla ei ning ütles eelmise nädala lõpus Äripäevale antud intervjuus, et ilmselt ootab neid Tere 188 000eurose võlaga seoses ees mitu kohtuvaidlust. 
Kava süüdistab Tere hädades pankasid
Äripäev andis eelmisel nädalal ülevaate toimetusse lekkinud piimatööstuse saneerimiskavast, kus Tere omanik Oliver Kruuda süüdistab ettevõtte raskustes pankasid.
Kava autorid toovad välja, et Tere finantsraskuste tekkimise põhjus on kasutatavate finantstoodete sobimatus ning krediidiasutuste soovimatus neid muuta ja kohandada. Samas kinnitasid ettevõtte suuremad võlausaldajad DNB Pank ja Nordea omakorda, et nemad Kruuda saneerimiskava ei toeta. 
Kommentaar
Saneerimiskava ei saa olla vastu võetud
Jaanus Modyadvokaadibüroo COBALT vandeadvokaat. COBALT esindab Nordeat ja DNBd AS Tere saneerimismenetluses.
Teatavasti mängib saneerimiskava osas hääletamisel rolli mitte võlausaldajate arv, vaid võlausaldajate häälte arv, mis on otseses vastavuses nende nõude suurusega. Seega Nordea ja DNB Pank on seisukohal, et saneerimiskava ei saa olla võlausaldajate poolt vastu võetud ning kohus ei saa saneerimiskava kinnitada. Pangad esitavad kohtule ka vastava avalduse.
Tere peamised finantskohustused tulenevad 2008. aastal kontserni ühinemise finantseerimiseks võetud sündikaatlaenust summas 45,6 miljonit eurot, millest kava kohaselt on seni tagasi makstud põhiosa üle 21 miljoni euro ja intresse 9 miljonit eurot. Sündikaatlepingust tulenev põhikohustuse summa on 24,54 miljonit eurot.
48,3 miljoni euro ulatuses ümberkujundatavaid nõudeid on välja toodud Tere saneerimiskava lisas. Tere maksuvõla suurus oli möödunud nädala lõpus 1,24 miljonit eurot. 
Tere saneerimiskava kvaliteet on nii kasin, et selle kavaga on piimatööstus jooksnud sirge seljaga lati alt läbi, kommenteeris Äripäeva palvel saneerimiskavaga tutvunud Lextali advokaat Urmas Ustav. Ta märkis, et Tere kavas ei ole sõnagi sellest, kuidas kavatseb juhtkond tegelikult ettevõtte efektiivsust tagada.
Probleemid algavad Ustavi sõnul juba kavaga tutvumise tähtaegadest, mida on sätitud nii, et võlausaldajatel jääks kavaga tutvumiseks võimalikult vähe aega. Ta selgitas, et saneerimiskava peaks olema dokument, millest on võlausaldajal võimalik välja lugeda saneeritava ettevõtja konkreetseid plaane ning veenduda nende tõsiseltvõetavuses. „Antud juhul joostakse minu arvates mõlema kriteeriumi puhul lati alt sirge seljaga läbi.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele