Mari Mets • 18. aprill 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Tere päästeplaani poolt oli enamik võlausaldajaid

Tere võlausaldajad olid saneerimiskava suhtes kriitilised, kuid hääletasid valdavalt selle poolt.   Foto: Raul Mee

Täna esitasid Tere saneerimisnõustajad kohtule võlausaldajate hääletuse läbinud piimatööstuse päästeplaani ehk saneerimiskava, mille poolt oli sajast võlausaldajast 81.

Saneerimisnõustaja Marko Kaevando sõnul hääletas kava poolt 81 võlausaldajat, lisaks laekus ühe võlausaldaja heakskiit hilinemisega. Kava vastu oli 13 võlausaldajat. 

Tere saneerimisnõustajad, advokaadid Marko Kaevando ja Tarvo Lindma, esitasid täna kohtule ka enda arvamuse saneerimiskava kohta, kuid ei soovinud oma arvamust laiema avalikkusega jagada. Samuti esitasid nad kohtule ettevõtjate saneerimiskava kinnitamise avalduse. 

Teada on vähemalt üks võlausaldaja, kes esitas saneerimiskava tõttu kohtule hagi - piimatootja OÜ Halinga sõnul on ettevõte üle 200 000eurose nõudega Tere võlausaldaja, kuid Halinga on jäetud saneerimiskavas võlausaldajate nimekirjast üldse välja. 

Ka Viljandimaa piimatootja Saimre omanik ja juht Toivo Teng andis saneerimiskavale kindla ei ning ütles eelmise nädala lõpus Äripäevale antud intervjuus, et ilmselt ootab neid Tere 188 000eurose võlaga seoses ees mitu kohtuvaidlust. 

Kava süüdistab Tere hädades pankasid

Äripäev andis eelmisel nädalal ülevaate toimetusse lekkinud piimatööstuse saneerimiskavast, kus Tere omanik Oliver Kruuda süüdistab ettevõtte raskustes pankasid.

Kava autorid toovad välja, et Tere finantsraskuste tekkimise põhjus on kasutatavate finantstoodete sobimatus ning krediidiasutuste soovimatus neid muuta ja kohandada. Samas kinnitasid ettevõtte suuremad võlausaldajad DNB Pank ja Nordea omakorda, et nemad Kruuda saneerimiskava ei toeta. 

Saneerimiskava ei saa olla vastu võetud

Jaanus Modyadvokaadibüroo COBALT vandeadvokaat. COBALT esindab Nordeat ja DNBd AS Tere saneerimismenetluses.

Teatavasti mängib saneerimiskava osas hääletamisel rolli mitte võlausaldajate arv, vaid võlausaldajate häälte arv, mis on otseses vastavuses nende nõude suurusega. Seega Nordea ja DNB Pank on seisukohal, et saneerimiskava ei saa olla võlausaldajate poolt vastu võetud ning kohus ei saa saneerimiskava kinnitada. Pangad esitavad kohtule ka vastava avalduse.

Tere peamised finantskohustused tulenevad 2008. aastal kontserni ühinemise finantseerimiseks võetud sündikaatlaenust summas 45,6 miljonit eurot, millest kava kohaselt on seni tagasi makstud põhiosa üle 21 miljoni euro ja intresse 9 miljonit eurot. Sündikaatlepingust tulenev põhikohustuse summa on 24,54 miljonit eurot.

48,3 miljoni euro ulatuses ümberkujundatavaid nõudeid on välja toodud Tere saneerimiskava lisas. Tere maksuvõla suurus oli möödunud nädala lõpus 1,24 miljonit eurot. 

Tere saneerimiskava kvaliteet on nii kasin, et selle kavaga on piimatööstus jooksnud sirge seljaga lati alt läbi, kommenteeris Äripäeva palvel saneerimiskavaga tutvunud Lextali advokaat Urmas Ustav. Ta märkis, et Tere kavas ei ole sõnagi sellest, kuidas kavatseb juhtkond tegelikult ettevõtte efektiivsust tagada.

Probleemid algavad Ustavi sõnul juba kavaga tutvumise tähtaegadest, mida on sätitud nii, et võlausaldajatel jääks kavaga tutvumiseks võimalikult vähe aega. Ta selgitas, et saneerimiskava peaks olema dokument, millest on võlausaldajal võimalik välja lugeda saneeritava ettevõtja konkreetseid plaane ning veenduda nende tõsiseltvõetavuses. „Antud juhul joostakse minu arvates mõlema kriteeriumi puhul lati alt sirge seljaga läbi.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt