Tere päästeplaani poolt oli enamik võlausaldajaid

Saneerimisnõustaja Marko Kaevando sõnul hääletas kava poolt 81 võlausaldajat, lisaks laekus ühe võlausaldaja heakskiit hilinemisega. Kava vastu oli 13 võlausaldajat. 

Tere saneerimisnõustajad, advokaadid Marko Kaevando ja Tarvo Lindma, esitasid täna kohtule ka enda arvamuse saneerimiskava kohta, kuid ei soovinud oma arvamust laiema avalikkusega jagada. Samuti esitasid nad kohtule ettevõtjate saneerimiskava kinnitamise avalduse. 

Teada on vähemalt üks võlausaldaja, kes esitas saneerimiskava tõttu kohtule hagi - piimatootja OÜ Halinga sõnul on ettevõte üle 200 000eurose nõudega Tere võlausaldaja, kuid Halinga on jäetud saneerimiskavas võlausaldajate nimekirjast üldse välja. 

Ka Viljandimaa piimatootja Saimre omanik ja juht Toivo Teng andis saneerimiskavale kindla ei ning ütles eelmise nädala lõpus Äripäevale antud intervjuus, et ilmselt ootab neid Tere 188 000eurose võlaga seoses ees mitu kohtuvaidlust. 

Kava süüdistab Tere hädades pankasid

Äripäev andis eelmisel nädalal ülevaate toimetusse lekkinud piimatööstuse saneerimiskavast, kus Tere omanik Oliver Kruuda süüdistab ettevõtte raskustes pankasid.

Kava autorid toovad välja, et Tere finantsraskuste tekkimise põhjus on kasutatavate finantstoodete sobimatus ning krediidiasutuste soovimatus neid muuta ja kohandada. Samas kinnitasid ettevõtte suuremad võlausaldajad DNB Pank ja Nordea omakorda, et nemad Kruuda saneerimiskava ei toeta. 

Tere peamised finantskohustused tulenevad 2008. aastal kontserni ühinemise finantseerimiseks võetud sündikaatlaenust summas 45,6 miljonit eurot, millest kava kohaselt on seni tagasi makstud põhiosa üle 21 miljoni euro ja intresse 9 miljonit eurot. Sündikaatlepingust tulenev põhikohustuse summa on 24,54 miljonit eurot.

48,3 miljoni euro ulatuses ümberkujundatavaid nõudeid on välja toodud Tere saneerimiskava lisas. Tere maksuvõla suurus oli möödunud nädala lõpus 1,24 miljonit eurot. 

Tere saneerimiskava kvaliteet on nii kasin, et selle kavaga on piimatööstus jooksnud sirge seljaga lati alt läbi, kommenteeris Äripäeva palvel saneerimiskavaga tutvunud Lextali advokaat Urmas Ustav. Ta märkis, et Tere kavas ei ole sõnagi sellest, kuidas kavatseb juhtkond tegelikult ettevõtte efektiivsust tagada.

Probleemid algavad Ustavi sõnul juba kavaga tutvumise tähtaegadest, mida on sätitud nii, et võlausaldajatel jääks kavaga tutvumiseks võimalikult vähe aega. Ta selgitas, et saneerimiskava peaks olema dokument, millest on võlausaldajal võimalik välja lugeda saneeritava ettevõtja konkreetseid plaane ning veenduda nende tõsiseltvõetavuses. „Antud juhul joostakse minu arvates mõlema kriteeriumi puhul lati alt sirge seljaga läbi.“