Norra naftafond sekkub tippjuhtide palgateemasse

Sel kevadel on eriti Suurbritannias aktsionärid tippjuhtide palkade üle „mässu“ tõstnud. Näiteks hääletas ligi 60% aktsionäridest naftahiiu BP juhi Bob Dudley 20% suuruse palgatõusu vastu aasta eest, kui firma sai kahe viimase kümnendi suurima kahjumi ning koondas üle ilme tuhandeid töökohti. Niisamuti ei tahtnud kaevandusfirma Anglo American aktsionärid kinnitada juhi tasude paketti välja pakutud mahus, kui firma aktsia oli mullu FTSE 100 indeksi suurim langeja.

Rahulolematus käärib samuti Rootsis, kus kriitika alla sattus ootustest kehvema tulemuse teinud Ericssoni juht Hans Vestberg. Vestbergi palk tõusis tänu boonuse kasvule 33,8 miljonilt Rootsi kroonilt 37,6 miljonile kroonile (4,1 miljonile eurole), ehkki firma aktsia on viimase aastaga ligi 30% kukkunud. Samuti on Rootsis kritiseeritud ABB juhi Ulrich Spiesshoferi 77 miljoni Rootsi krooni (8,39 miljoni euro) suurust palka ja boonust, mis moodustab põhipalgast 394%, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri. Swedbanki aastakoosolekul, kus tippjuhtide töö jäi heaks kiitmata, nurisesid aktsionärid nõukogu liikmete tasu tõstmise üle, mis läks läbi kriitikast hoolimata.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble taunis äsja ajalehele  Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung antud intervjuus autotootja Volkswagen juhtkonda, mis hoolimata firma ümber lahvatanud pettuse skandaalist ei näinud põhjust boonustest loobuda.

„Mul ei ole mingit arusaamist sellisest juhtkonnast, mis ajavad suure ja lugupeetud ettevõtte selle ellujäämist ähvardavasse kriisi ning kaitsevad seejärel avalikult oma õigust boonust saada,“ ütles Schäuble.

Firma plaanib 12 praegusele ja endisele juhtkonna liikmele maksta läinud aasta eest boonustena kokku 63,24 miljonit eurot. Heitmenäitudega vassimisest vallandunud skandaali kahjude korvamise tõttu lõpetas Volkswagen läinud aasta kahjumis.

Prantsusmaal püüab valitsus samuti tippjuhtide tasu mõõdukamaks saada, üritades teise käega kõrge tööpuuduse tingimuses tööturul valusaid reforme läbi viia. Regulaarselt on kõrge palga pärast Prantsusmaal kriitika all autotootja Renault’ tegevjuht Carlos Ghosn. Läinud kuul toimunud aktsionäride koosolekul hääletas 54% aktsionäridest, sh Prantsusmaa valitsus, selle vastu, et maksta talle läinud aasta eest palga ja boonustena kokku 7,2 miljonit eurot. Kuna hääletus ei olnud siduv, sai Ghosn oma tasu pakutud mahus.

Norra naftafond on osanik ligi 9000 ettevõttes. Tippjuhtide palga teemal ei ole seni tahetud sekkuda, et muu hulgas mitte anda põhjust arvata, et fondi mõjutavad Põhjala traditsioonid, kirjutas Financial Times. Põhjala riikides on tippjuhtide tasud madalamad kui Suurbritannias ja USAs. Et aga tippjuhtide palga teema on üle ilma järjest enam tähelepanu all, plaanib Norra naftafond siin selge seisukoha välja öelda, et suurinvestorina aktiivsemalt vastutust võtta ja firmade juhtimises kaasa rääkida.

Naftafond ise maksis läinud aasta eest oma parimatele tipptöötajatele boonuseid kuni 200% ulatuses põhipalgast. Õigus nii kõrgele boonusele on 200 töötajal ja mullu sai seda 66 inimest, kirjutas Norra majandusleht Dagens Näringsliv. Naftafondi juht Yngve Slyngstad teenis mullu fondi juhtimisest 6,3 miljonit Norra krooni, 0,6% rohkem kui eelnenud aastal.