Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurendiga koostöö ei pea tähendama saladuste lekkimist

    Möödunud aastal avatud Sanitexi hulgimüügiketi Promo Cash&Carry kauplusladu. Foto: Raul Mee

    Kuna tootjad teevad omavahel aina rohkem koostööd, annab see hoolimata hirmust, et konkurendile võib info lekkida, logistikafirmadele võimaluse pakkuda teenuseid mitmes riigis.

    Eesti turg on väike, et ainult siin tegutsemine on kallis, mistõttu otsivad logistikafirmad välisriikides teenuseid pakkudes võimalusi kasvuks, kirjutab 17. mai Äripäev logistika rubriigis. 
    Edukas logistika tähendab individuaalset lähenemist nii klientidele kui ka oma ärimudelile, rääkis Eesti toidu- ja esmatarbekaupade edasimüüja Sanitex Eesti logistika kommertsosakonna juht Hendrik Tibar laoseisu konverentsil. Tööstustaustaga Tibar nentis, et meie turg on kasvamiseks ja edukaks tegutsemiseks liiga väike. "Oma tootmistaustale tuginedes julgen väita, et tööstuse puhul jääb mingil hetkel Eesti turg ikkagi väikeseks, isegi kui algul on tegevus mõeldud nišitootmisena,“ märkis ta. Nii, nagu on ainult ühele turule tootmine kallis, on tema sõnul samamoodi ka logistika puhul ühele turule keskendumine kulukas.  
    Laiem haare
    Eesti, Läti ja Leedu traagika esmatarbe- ja toidkaupade logistika ning laiemalt hindade puhul on Tibari hinnangul väike elanike arv. "Võrreldes Eestit näiteks Hollandga, mille logistikat sageli meile võrdluses eeskujuks tuuakse, on Hollandil meile vastu panna pea 17miljoniline rahvaarv. Samas on riik pindala poolest Eestist väiksem," märkis Tibar.
    "Hollandis elab ruutkilomeetril üle 400 inimese, meil alla 30,“ jätkas Tibar. Hollandis on ostujõud meie omast kaks korda suurem, mis tähendab, et sealsed logistilised lahendused siin ei sobi. Tibari sõnul ei taha ka maailmabrändid väikese ostujõu tõttu Balti kolme riigiga eraldi tegeleda. "Võimalusel valivad nad ühe partneri, kellega asju ajada – meid vaadatakse ühtse regioonina,“ nentis ta. Sellele aitab kaasa, et oleme sarnase ostujõuga, mis tähendab, et kolme riigi hinnastamine on sarnane. Peale selle oleme sarnase ajaloolise taustaga.

    Sanitex Grupp numbrites:

    Käive 930 miljonit eurot aastas, kasv keskmiselt 15% aastas.

    Kesklaod Tallinnas, Riias ja Kaunases: 11 cross-docking ladu, 1170 töötajat, 107000 saadetist kuus.

    Autopark: 23 poolhaagist, tagaluugiga 162 furgooni, 82 kaubikut.

    Teenused: ladustamine, transport, kolmanda osapoole logistika, aktsiisilao teenused, lisaväärtusteenused. 

    "Toidu poolest sarnaneme enim just Läti ja Leeduga,“ märkis Tibar. Tibari sõnul on ostja esmane valik loomulikult kodumaine toit, ent järgmisena eelistatakse Läti oma ja seejärel Leedu tooteid. Poola toodang jääb juba võõramaks. "Seega on Baltikumi valik suhteliselt loogiline,“ nentis Tibar.
    Tema sõnul on ka maailmabrändid nõus usaldama oma logistika ühe ettevõtte kätte. "Konsolideerimine tähendab nende jaoks võitu. Näiteks suitsude puhul pole mõtet panna tootega kolme eraldi autot sõitma, kui laialiveo saab usaldada ühele firmale,“ rääkis Tibar.
    Tibar tunnistas, et toojate ja edasimüüja hirm on, et partnerite ja konkurentidega koostöö puhul võivad lekkida info või saladused. "See on tegelikult teenuspakkuja professionaalsuse küsimus,“ märkis Tibar. "Julgen väita, et andmed ei leki rohkem, kui juhul, kus kaupadega tegeleb kaks eri distribuutorit,“ sõnas ta.
    Tibar lisas, et kuna turg on väike, siis paratamatult tunnevad kõik üksteist. Tibari sõnul on nende ettevõttes korraldatud infolekke vältimiseks suhtlus nii, et kahe konkureeriva projektiga tegelevad inimesed istuvad eraldi ruumis. "Tere öelda võib, aga suhelda pole soovitav. Inimesed ei pääse üksteise andmetele ligi, see on meil väga rangelt paigas,“ rääkis Tibar. 

    Ilma laota võib müük olemata jäädaFred Märtsoo, Laomaailma tegevjuht

    Meil on väike turg, aga isegi siin võib tekkida olukordi, kus hooaja jooksul pole võimalik vajalikku kogust kaupa kokku koondada. Näiteks tuleb kevad, inimesed lähevad kõik kauplusesse muruniitjat ostma, aga kui selgub, et konteiner muruniidukitega läks põhja, pole midagi teha – ettevõtte selle aasta muruniidukite müük on läbi. Pole muud, kui pillid kokku panna ja uut tegevusplaani otsida.

    Samas ega muruniidukeid toodeta ainult detsembrist, et need märtsis müüki jõuaksid, neid toodetakse aastaläbi ja seega on laod siiski vajalikud ja nendega peab toimetama.

    Rohkem koostööd
    Tibari sõnul on lao pidamine kulukas, eriti väikese turu puhul. "Meie äriidee on pakkuda kliendile võimalust pidada ladu kõigis Balti riikides või siis ühes riigis suuremat puhverladu ja teistes väiksemaid." Kliendile annab see eelise, et uuele turule sisenemisel laoteenuste kulu ei kasva, samuti ei pea klient otsima uut partnerit ega laovaru. "Lisaks kultuuriline sarnasus," märkis Tibar. "Võin kogemusest öelda, et oma rahvusest inimesega on kergem suhelda, sest teatud kultuurilisi erinevusi siiski on,“ lisas ta.
    Laopinda on kolmes riigis kokku üle 106 000 ruutmeetri. Juuni algul avab ettevõte Assakul uue logistikakeskuse. Grupi kesklaod olid seni Riias ja Kaunases, peale selle kuuluvad ketti vahelaod. Keskladudes on kolm temperatuurirežiimi. "Rääkides jaekauplustest ja HoReCa-sektorist (hotellid, restoranid, kohvikud - toim), kes on meie peamised sihtrühmad, siis tahetakse jahutatud, külmutatud ja tavatemperatuuril kaupa,“ rääkis Tibar. 
    Tibar rõhutas, et edukate tootjate puhul on järjest rohkem koostööd nii partnerite kui ka konkurentide vahel. "Logistikafirmade juhid näevad aina rohkem konsolideerimist ja koostööd," rääkis Tibar.
    MarkITi finantsjuht Anneli Aljas rääkis Pärnu finantskonverentsil, et nende jaoks on ettevõtte juhtimine nagu lennuki juhtimine – mida selgem on lõpp-punkt, kuhu jõuda tahetakse, seda lihtsam on oma tegemisi sättida. "Lennusõiduks peab olema kütust, julgust teha kiireid otsuseid, juhul kui ilmastikuolud muutuvad, ja kindlus, et eri funktsioonide eest, mis on sõiduks vajalikud, on hoolitsetud,“ kirjeldas Aljas. Ainult sel juhul on lend sujuv ja mugav ning jõutakse sihtkohta. 
    Automatiseerimine toetab kasvu
    MarkIT on IT-kaupade e-hanke keskkond, mida võib võrrelda Amazoniga. "Alustasime aastal 2003 ja nüüd oleme 28 riigis, meil on 30 juriidilist ettevõtet, keda grupina konsolideerime,“ tutvtustas Aljas tegevust. Unikaalseid tooteid on 2,5 miljonit, tooteid kokku 10 miljonit. Seotud ollakse 160 hulgilaoga.
    Aljase sõnul on ettevõttes automatiseeritud võimalikult palju protsesse – kui klient tuleb keskkonda, teeb ta oma tellimuse, mis läheb hulgilattu. Ladu toimetab kauba otse kliendile. MarkITisse jõuab automaatselt ostuarve, mida süsteem võrdleb ostutellimusega. Kui kõik on korras, läheb arve välja, klient maksab ja viitenumbri abil märgitakse kaup laekunuks. "Tellimus võib käia läbi meie süsteemi ilma, et ükski meie töötaja seda puutuks,“ märkis Aljas. "Kui me sellele tähelepanu ei pööraks, siis mida suuremaks kasvaksime, seda enam personali meil vaja oleks,“ põhjendas ta automatiseerimise olulisust.
    Aljase sõnul on ettevõtte rahavoogude juhtimine lennujaama võrdlust jätkates sarnane tööle lennujuhtimiskeskuses. "Pakume klientidele võimalust tegevust efektiivistada,“ märkis Aljas. "Näiteks ei saa nad igal päeval väikeseid arveid, vaid ühe ja suure kord nädalas,“ selgitas ta.
    Kui algul toimetati kohalike klientidega, siis täna on ettevõtte kliendid suured rahvusvahelised kontsernid, kelle maksetähtaeg võib olla isegi kuni 75 päeva. "Selleks, et suudaksime grupis sellise maksetähtaja üle elada, peame seda millegi arvel tasakaalustama,“ märkis Aljas. Iga otsus tehakse konkreetset juhtumit arvestades. "Iga numbri taga on oma lugu ja töö selle numbriga – analüüsime nii riikide kui ettevõtete lõikes, kas saaksime tegevust efektiivistada,“ rääkis ta. 
    Ka tarnijapoolne tähtaeg on Aljase sõnul pikem. „Oleme kauem tegutsenud, ettevõte on suuremaks läinud ja meid usaldatakse rohkem,“ märkis Aljas. „Suured rahvuvahelised tarnijad usaldavad meid rohkem ja on nõus andma meile pikemat maksetähtaega.“ 
    Häid kogemusi tasub eeskujuks võtta
    Sanitexi juuni algul Assakul avatavas logistikakeskuses kasutati ära nii Läti kui Leedu ladudes saadud kogemusi – kui Leedus ja Lätis on laohooned kahekorruselised, siis Eesti laos on kolm tasapinda. "See on väike asi, aga annab 20% pinda juurde ja päris suure kulusäästu,“ rääkis Sanitex Eesti logistika kommertsosakonna juht Hendrik Tibar.
    Krunti valima hakates oli peamine nõue ja soov, et kõik kolm kaubagruppi - jahutatud, külmutatud ja tavatemperatuuril kaup - saaks ühte lattu. "Lätis olid möödunud aastani need eraldi kinnistutel, aga kui need koliti ühele territooriumile, hoiti kulusid kokku 20%," selgitas Tabur.
    Kogemust jagatakse ka töötajatega. Nii juhte kui ka töölisi kaasatakse kõigist kolmest riigist. "Juulis avatavas logistikakeskuses on töölisi Lätist ja Leedust. Meie eesmärk on, et tööprotsessid oleksid kõigis riikides sarnased, mis võimaldab meil tööjõuvahetust teha,“ rääkis Tibar.
    Uue hoone puhul olid Tibari sõnul olulised ka paindlikkus ja energiatõhusus. "Paindlikkuse all pean silmas võimalust muuta vahekordi, kui palju kasutatakse külm-, jahe- ja tavakaubaladu ning et oleks võimalik vajadusel lihtsalt logistikakeskust laiendada," selgitas Tibar.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.