Lastele töö leidmise häda ja viletsus

Motivatsioonipaketi ootel

Parmase sõnul ei peakski õpilased vanuses 13–15 aastat ilmtingimata suvel tööl käima. „Las neil olla nende lapsepõlv,“ ütles ta. Töökogemus on loomulikult hea, kuid Parmase sõnul soovib enamik lapsi siiski vaid raha teenida. Kuna lastel pole enamasti varasemat töökogemust, nõuab nendega tegelemine tööandjatelt väärtuslikku aega. „Riik võiks teha mingi süsteemi ettevõtetele, et suurendada nende motivatsiooni lapsi välja koolitada,“ ütles Parmas.

Ka Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand ütles, et riik võiks teha midagi selleks, et õpilasi oleks kergem tööle võtta. Näiteks võiks seadused seda rohkem soosida. Kuigi Coop Eesti aeg-ajalt mõne õpilase suvel palkab, eelistatakse siiski täisealisi töötajaid. „Kauplustes on palju töid, mida alaealised ei tohikski teha,“ selgitas Vihand. Näiteks peab jälgima, et alaealised ei puutuks kokku alkoholi müügi ja kaubalettidele ladumisega.

Vihandi sõnul ei soosi Eesti seadused eriti osalise tööajaga töötamist, mistõttu on õpilaste töölevõtt tihti keeruline. „Tahaks, et riik aitaks kuidagi kaasa sellega,“ ütles ta. Vihand usub siiski, et millalgi hakatakse Eestis rohkem osalist tööaega väärtustama, sest on palju inimesi, kes sellest võidaksid. Ta tõi näiteks Hollandi, kus ühes Coopi kaupluses on 40 töökohast 90% kaetud osalise tööajaga töötajatega.

Vihand lisas, et vahel tulevad õpilased küll ka Coopi kauplustesse otse tööd küsima. Neil soovitab ta välja mõelda, mida nad täpselt teha tahaksid ja milliseid kohustusi on valmis võtma. „Seejärel suunaksin nad personaliosakonda, mis muud,“ ütles ta.

Õpilasi palgates võidab palju

Turvafirma G4S on mitu suve korraldanud õpilastele töömalevat „Julged hoolida?“. Lapsi palkavad nad peamiselt appi rannavalvuritele Tallinna suuremates randades Stroomil ja Pirital. G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja lisas, et mõnel aastal on nad lapsi saatnud appi ka oma partnerite juurde, näiteks Uuskasutuskeskusesse ja Toidupanka.

Sel aastal annab G4S suvel randades tööd 20 õpilasele. Töömalevasse võtavad nad noori vanuses 14–15, kel on hea suhtlemisoskus ja kes oskavad hästi ujuda.

Raja rääkis, et huvi maleva vastu on suur, kuid kohtade arv piiratud, mistõttu valitakse malevasse küsimustiku järgi tublimad. Malevanoorukit koolitatakse välja nädal aega. Kuigi paljud ettevõtted ei soovi alaealisi palgata, näeb G4S Raja sõnul nende värbamises mitut kasutegurit. „Noori välja koolitades ja rannavalve töösse kaasates aitame vähendada riskikäitumist ühiskonnas. See läheb kokku G4S väärtuste ja põhimõtetega – meie missioon on muuta Eestit turvalisemaks,“ rääkis Raja. Ta lisas, et noored saavad töömalevast kaasa eluks vajalikud ohutusalased teadmised ja oskused, õpivad märkama, hoolima ja teisi abistama. Samuti õpivad nad vetelpäästjatelt esmaabivõtteid ja rannas inimesi abistades paraneb ka noorte suhtlemisoskus. „Nad õpivad tundma vetelpäästja elukutset ja võib-olla tuleb mõni neist tulevikus ka päriselt rannavalvesse suvel tööd tegema,“ ütles Raja.