Facio Ehituse ainus vara on 1,39 eurot

„Võlausaldajad teadsid ammu, et raha ei ole,“ kommenteeris Facio Ehituse omanik ja endine juhatuse liige Riho Kalve. “Üldjuhul ei ole firmadel kunagi palju vara,” vastas ta küsimusele, kuidas Facio Ehituse varatuks jäi – ettevõtte arveldusarvel seisis ainult 1,39 eurot.

Kui jutt liikus suurtest summadest ilma jäänud võlausaldajatele, lausus Kalve, et jätab emotsioonid ärist kõrvale. Nagu varem, selgitas Kalve ka praegu, et Facio Ehitus sattus raskustesse majanduskriisi aastatel. „Pingutas-pingutas, elas selle aja üle ja lõpuks enam ei jõudnud.“

Facio Ehituse omanik Toomas Tromp oli kidakeelne. „Ma ei ole sellega aastaid seotud,“ väitis Tromp. „See on nii vana asi, mul ei ole selle kohta midagi öelda,“ jäi ta endale kindlaks, et Facio Ehituse teemal ta ei räägi. „Tegelen tänaste asjadega.“

Üüratud võlad

Facio Ehituse põhjamineku suurimate kaotajate reas on Riigi Kinnisvara AS, mis jäi ilma 431 000 eurost. Üle 400 000 euro oli sunnitud maha kandma Swedbank ja 382 000 eurot ehitustarvikute müüja FEB AS.

Facio Ehituse vastu esitas nõude 24 võlausaldajat, kuid pankrotihaldur Peeter Sepper usub, et tegelikult pidi võla korstnasse kirjutama kaks-kolm korda rohkem firmasid. Ilmselt loobusid paljud nõude esitamisest, sest aimasid, et võlad õhku haihtuvad. Ettevõttega olid seotud nii Riho Kalve, Kaido Saveljev kui ka Toomas Tromp. “Nende meeste äriühingutega seotud võlausaldajad on seda korduvalt läbi elanud. Teavad, et neile jäävad tühjad pihud,” nentis Sepper.

Facio Ehituse ainus vara seisis arveldusarvel. Ei rohkem ega vähem kui 1,39 eurot. Bilansi järgi oli firmal üle kahe miljoni euro eest nõudeid omanikega seotud firmade vastu, aga need olid väärtusetud, sest teised firmad ise on pankrotis või varatud.

Kohustusi on Facio Ehitusel 1,55 miljonit eurot, kuid bilansivälised kohustused kasvatasid summa peaaegu 5 miljonile eurole. Nende seas on võlad allhankijatele ja Swedbankile, samuti käendas firma oma sidusettevõtete kohustusi 3,3 miljoni euro jagu.

Kokkuvõttes ei avastanud Sepper pankrotimenetluses mitte midagi uut. “Juhtus, mis Faciol alati juhtub: äriühingud jagunevad. Mõnesse jäävad kohustused ning mehed jätkavad tegevust äriühinguga, kuhu lähevad üle töötajad ja vara,” kirjeldas Sepper ja lisas, et jagunemistehingut ei saanud kohtu kaudu tagasi võtta. Facio Ehitus jagunes 2012. aasta lõpus nii, et osa varast läks üle Facio Eesti OÜ-le, mis on nüüdseks pankrotis.

Jagunemised ei ole võõras käekiri ka minevikus. Näiteks võib tuua, kuidas Facio Ehituse AS muutus aktsiaseltsiks Räga, misjärel loodi juba Facio Ehituse OÜ. Kolm aastat tagasi rauges ka Räga pankrot, sest vara ettevõttest ei leitud. Maksuameti nõue Räga vastu oli koos intressidega selleks ajaks kasvanud 1,3 miljonile eurole ja see kanti maha.

See, et võlausaldajatel ei ole lootust ka Facio Ehituselt raha kätte saada, oli Sepperile selge varakult. “Kuna vara polnud, siis selleks, et pankrot välja kuulutada ja et saaks mingeid toiminguid teha, näiteks ärikeelu kehtestada, mis nõudis vaidlust riigikohtuni, pidid võlausaldajad veel raha kaotama,” pidas Sepper silmas kohtule deposiidi maksmist.

Võlga ettevõtted tagasi ei saanud, kuid kohus määras Kalvele ja Saveljevile ärikeelu ehitusvaldkonnas tegutsemiseks. “See, et nad ärikeelu said, tähendab midagi. Tähendab väga palju,” rõhutas Sepper. Samas kehtis ärikeeld meestele ainult Facio Ehituse pankrotimenetluse lõppemiseni.

Sepper leiab, et üldises plaanis ehitusturul muutusi ei tule – Facio-saaga ei jää viimaseks. “Nii läheb ka edaspidi.”

Võlausaldajatele tegi peavalu deposiidi tasumine, et Facio Ehituse pankrotti alustataks. Kohus küsis taas läinud kuul raha, et Facio Ehituse pankrotimenetluse kulusid katta. Keegi 10 800 eurot ei maksnud ning pankrot rauges. “See on väga suur summa, aga oli välja arvutatud pankrotihaldurite töötundide alusel. Töötunni hind on 80 eurot,” põhjendas Sepper.

Inforegistri turundusjuhi Kristiina Zadini sõnul jäeti võlausaldajad oma murega üksi, kuigi nad on kandnud suuri krediidikahjusid ning tasunud saamata rahalt sadu tuhandeid eurosid käibemaksu. Zadini meelest olnuks mõistlik, kui maksuamet kohe alguses deposiidi ise tasunuks, sest Facio Ehitus on sedavõrd oluline firma.

“Mõne aja pärast ei ole meil enam Eestis ühtegi pankroti väljakuulutamist, sest raha tuulde lennutamisest ei ole mitte keegi huvitatud,” lausus Zadin ja lisas, et riik näitaks head eeskuju, kui kohusetundlikult makse tasuvaid ettevõtjaid toetaks. “Ja rääkida siin ettevõtjate kohustusest kontrollida koostööpartnerite tausta enne tehingu tegemist on kohatu ja solvav,” märkis ta.

Selle aasta esimese viie kuuga pankrotistus 77 ettevõtet, 97 pankrotti rauges ning 53 juhul oodatakse, et võlausaldajad deposiiti maksaks. “Pankrot Eestis on pigem väljakujunenud ärimudel, mitte normaalne osa ettevõtte elutsüklist,” kommenteeris Zadin, kellel on ka arvamus 1,39 eurost, mis oli ainus Facio Ehituse vara. “Eesti ettevõtjatele ja võlausaldajatele on see business as usual.”

Takerdus kohtus

Facio Ehituse pankrotimenetlus algas 2014. aasta aprillis. Arvatavasti oleks menetlus varem lõppenud, aga seda pidurdas Riigi Kinnisvara kohtuvaidlus Facio Ehituse ja Facio Investiga. Asi jõudis kohtusse, sest Sepperi hinnangul oli mõistlik RKASi nõue vaidlustada, milleks leidis Sepper aluse kohtupraktikast.

Varem on RKAS esitanud nõude ühe teise firma pankrotimenetluses, kuid see vaidlustati ja rahuldati kohtus vaid osaliselt. Sama tee ootas RKASi ka seekordses vaidluses. Kui RKASi nõue oli alguses 1,4 miljonit eurot, siis kohus rahuldas selle jällegi osaliselt, mõistes lõplikuks summaks 431 000 eurot. Võlg tekkis viis aastat tagasi, kui RKAS ütles üles Vaeküla kooli ehituslepingu, sest Facio Ehitus oli viis kuud tööde tähtajast maas.

“Ma ei saanud jätta RKASi nõuet vaidlustamata,” sõnas Sepper. Küsimusele, kas ta tahtnuks jätta nõude vaidlustamata, vastas Sepper jaatavalt – just seetõttu, et see oli lootusetu võitlus. “Rahatu menetlus on tühi töö. Nõudevaidluse eest ei saanud mitte keegi sentigi, sest Facio Ehituse oli varatu.”

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et seaduseandjale on keeruline anda lihtsaid, kiireid ja tõhusaid soovitusi, kuidas vältida olukorda, kus võlausaldajad rahata jäävad, aga pahatahtlikku tegevust peataks kiiremad kohtumenetlused.