Rain Lõhmus: Euroopa Liit on surnult sündinud

„Hirmud on kõvasti liialdatud. Inimestel on kalduvus karta tulevikku. Kui meenutada kas või Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvumist, siis ei olnud ka paljudele küsimustele vastust,“ lausus Lõhmus. „Oli ammu näha, et britid on liidus iseseisvad nii või naa.“

Eredaim näide sellest pärineb ajast, kui britid jäid truuks naelsterlingile, keeldudes esimeste seas euro kasutuselevõtust. Euroopa Liidule Suurbritannia lahkumine ei meeldi, mida näitas referendumieelne hirmutamiskampaania ja järgnenud reaktsioon, sõnas Lõhmus. „Ühelegi organisatsioonile ei meeldi kaotada oma tugevamaid liikmeid,“ nentis ta ja selgitas, miks peab Suurbritannia otsust pigem heaks. „Kui Euroopa Liidu tegevus on halvatud segastel asjaoludel, siis asjad ei arene.“

Lõhmus on euroliidu vastu terav. „Praegusel kujul on Euroopa Liit surnult sündinud. Võib vegeteerida, mõnda aega püsti püsida, aga niimoodi jätkata ei saa. Jõud, mis kisuvad teda lahku, on palju tugevamad,“ leidis ta. Lõhmuse hinnangul euroliit laguneb või muutub järjest rohkem riigiks kui selliseks.

„Keskteed ei ole. Kas rahvusriigid kaotavad iseseisvust ja Euroopa Liit hakkab järjest rohkem meenutama Püha Rooma keisririiki või kipub lagunema,“ lausus Lõhmus. „Britid ei uskunud, et väikesed järeleandmised, mida Euroopa Liit tegi, on jätkusuutlikud. Probleemid jäävad. Ma ei ole lähedal euroliidu tuumikule, aga selleks ei pea lähedal olema, et mõista, kui midagi on fundamentaalselt viltu. Minu jaoks elab euroliit samades probleemides, nagu elas Nõukogude Liit.“

Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul on Lõhmuse arvates järjest rohkem sarnasusi. Näiteks, ühed liidu liikmed täidavad kehtestatud reegleid, teised mitte. Samuti ei pea Lõhmus õigeks, kuidas juhte valitakse. „Euroopa Komisjon ei ole inimeste valitud, vaid seal on igasuguste kokkulepetega paika pandud seltskond. Nagu kunagi oli ilmselt Nõukogude Liidu juhtkond. Aga endiselt arvan, et käesoleval hetkel on Euroopa Liit Eesti jaoks pigem hea. Hetkel, aga ei tähenda, et alati.“

Eksportijate hirmu, et brittidele muutuvad hinnad naela nõrgenemise tõttu liiga kalliks, ei pea Lõhmus mõistlikuks. „Igapäevaelu. Nael on nii või naa kogu aeg liikunud. Praegu on Brexitiga seotud, aga see on lühiajaline tegur. Eelmisel aastal oli keeruline aeg Norra eksportijatele, kuna Norra kroon nõrgenes, aga see on tavapärane lugu. Sellega tuleb harjuda,“ sõnas ta. „Ei ole võimalik, et kogu aeg pärituul puhub.“

Samuti ei usu Lõhmus jutte, et pangad lahkuvad Londonist. „Kuhu neil kolida on? London on ülivõimsalt suurim linn Euroopas. Sellel skaalal ei ole võimalik teise kohta kolida,“ ütles ta.

Lõhmuse tuttavad Suurbritannias suhtuvad Brexitisse tõsiselt, sest ei uskunud, et hääletajad eelistavad väljaastumist. Brexit puudutab teravalt ka Šveitsi, kus Lõhmus elab. Kaks aastat tagasi hääletasid šveitslased referendumil maha inimeste vaba liikumise, nõudes sarnaselt Suurbritanniale, et riigid peavad oma piire kontrollima, mis aga on vastuolus Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppega. Nii on Šveitsi valitsus kohustatud läbirääkimisi pidama. „Naljakal kombel keeldus Euroopa Liit seda tegemast, sest kartis, et kui midagi läbi räägivad, siis britid saavad innustust ja astuvad liidust välja, mida nad nüüd ikkagi teha otsustasid.“