Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rain Lõhmus: Euroopa Liit on surnult sündinud

    LHV suuromanik Rain Lõhmus ei näe brittide otsuses euroliidust lahkuda katastroofi.Foto: Andras Kralla

    LHV suuromanik Rain Lõhmus usub, et Suurbritannia otsus euroliidust lahkuda on pigem hea kui halb.

    „Hirmud on kõvasti liialdatud. Inimestel on kalduvus karta tulevikku. Kui meenutada kas või Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvumist, siis ei olnud ka paljudele küsimustele vastust,“ lausus Lõhmus. „Oli ammu näha, et britid on liidus iseseisvad nii või naa.“
    Eredaim näide sellest pärineb ajast, kui britid jäid truuks naelsterlingile, keeldudes esimeste seas euro kasutuselevõtust. Euroopa Liidule Suurbritannia lahkumine ei meeldi, mida näitas referendumieelne hirmutamiskampaania ja järgnenud reaktsioon, sõnas Lõhmus. „Ühelegi organisatsioonile ei meeldi kaotada oma tugevamaid liikmeid,“ nentis ta ja selgitas, miks peab Suurbritannia otsust pigem heaks. „Kui Euroopa Liidu tegevus on halvatud segastel asjaoludel, siis asjad ei arene.“
    Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul järjest rohkem sarnasusi
    Lõhmus on euroliidu vastu terav. „Praegusel kujul on Euroopa Liit surnult sündinud. Võib vegeteerida, mõnda aega püsti püsida, aga niimoodi jätkata ei saa. Jõud, mis kisuvad teda lahku, on palju tugevamad,“ leidis ta. Lõhmuse hinnangul euroliit laguneb või muutub järjest rohkem riigiks kui selliseks.
    „Keskteed ei ole. Kas rahvusriigid kaotavad iseseisvust ja Euroopa Liit hakkab järjest rohkem meenutama Püha Rooma keisririiki või kipub lagunema,“ lausus Lõhmus. „Britid ei uskunud, et väikesed järeleandmised, mida Euroopa Liit tegi, on jätkusuutlikud. Probleemid jäävad. Ma ei ole lähedal euroliidu tuumikule, aga selleks ei pea lähedal olema, et mõista, kui midagi on fundamentaalselt viltu. Minu jaoks elab euroliit samades probleemides, nagu elas Nõukogude Liit.“
    Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul on Lõhmuse arvates järjest rohkem sarnasusi. Näiteks, ühed liidu liikmed täidavad kehtestatud reegleid, teised mitte. Samuti ei pea Lõhmus õigeks, kuidas juhte valitakse. „Euroopa Komisjon ei ole inimeste valitud, vaid seal on igasuguste kokkulepetega paika pandud seltskond. Nagu kunagi oli ilmselt Nõukogude Liidu juhtkond. Aga endiselt arvan, et käesoleval hetkel on Euroopa Liit Eesti jaoks pigem hea. Hetkel, aga ei tähenda, et alati.“
    Kogu aeg ei saagi pärituul puhuda
    Eksportijate hirmu, et brittidele muutuvad hinnad naela nõrgenemise tõttu liiga kalliks, ei pea Lõhmus mõistlikuks. „Igapäevaelu. Nael on nii või naa kogu aeg liikunud. Praegu on Brexitiga seotud, aga see on lühiajaline tegur. Eelmisel aastal oli keeruline aeg Norra eksportijatele, kuna Norra kroon nõrgenes, aga see on tavapärane lugu. Sellega tuleb harjuda,“ sõnas ta. „Ei ole võimalik, et kogu aeg pärituul puhub.“
    Samuti ei usu Lõhmus jutte, et pangad lahkuvad Londonist. „Kuhu neil kolida on? London on ülivõimsalt suurim linn Euroopas. Sellel skaalal ei ole võimalik teise kohta kolida,“ ütles ta.
    Lõhmuse tuttavad Suurbritannias suhtuvad Brexitisse tõsiselt, sest ei uskunud, et hääletajad eelistavad väljaastumist. Brexit puudutab teravalt ka Šveitsi, kus Lõhmus elab. Kaks aastat tagasi hääletasid šveitslased referendumil maha inimeste vaba liikumise, nõudes sarnaselt Suurbritanniale, et riigid peavad oma piire kontrollima, mis aga on vastuolus Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppega. Nii on Šveitsi valitsus kohustatud läbirääkimisi pidama. „Naljakal kombel keeldus Euroopa Liit seda tegemast, sest kartis, et kui midagi läbi räägivad, siis britid saavad innustust ja astuvad liidust välja, mida nad nüüd ikkagi teha otsustasid.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.