Michal paneb mõjuka riigifirma müüki

Äripäev on korduvalt kirjutanud, kuidas Eesti Teed teeb erafirmade elu kibedaks. Viimati mais kirjutasime, et neli aastat tagasi oli Eesti Teede loomise mõte aru saada, millised on mõistlikud teehoolde hinnad, kuid selle asemel on riigifirma tunginud erafirmade pärusmaale. Firma on saanud riigilt konkursiväliselt lepinguid ning samal ajal konkureerib erafirmadega ka uute lepingute saamiseks. Nii on ettevõtte turuosa teehoolduses kasvanud suure hooga üle 37 protsendi. 

Veelgi enam, riigifirma Eesti Teed teeb juba teist aastat töid kroonilise maksuvõlglase teede-ehitusfirmaga Marble OÜ. Majandusministeerium selles probleemi ei näe, küll aga tellijad ja konkurendid.

Samuti on Äripäev korduvalt teinud ettepaneku Eesti Teed erastada, millele võiks järgneda ka teised firmad.

Äripäeva käsutuses olevas majandusministeeriumi memos seisab, et ministeeriumis olid kaalumisel neli võimalust, millest lõpuks valiti täielik erastamine koos kehtivate teehoolduslepingutega. Ostjateks peab ministeerium Eesti ja lähiriikide teehooldusettevõtteid. 

Intervjuus Postimehele lisas Michal, et tegemist on esimese ettevõttega erastatavate riigifirmade nimekirjast. „Plaan erastada tuleneb veendumusest, et seal, kus turg toimib tõrgeteta, ei pea riik olema turuosaline, vaid regulaator. Teedehoolduse turul on konkurents selgelt olemas, 18 lepingut täidetakse 12 ettevõtte poolt,“ selgitas ta.

Et turul ei tekiks domineeriva mõjuga firmat, võib konkurentsiõiguse seisukohalt eeldada, et kui Eesti Teedel õnnestub vabaturu lepingutega säilitada praegusega võrreldav turuosa, on raskendatud müügitehingut sõlmida ASiga Teede REV-2, ASiga Nordecon ja Üle OÜga.

Antud stsenaarium eeldab, et sisetehinguga jätkatakse samas ulatuses kuni märts 2019 ning mingit märkimisväärset muutust ei toimu.

Maanteeameti läbiviidud hangete tulemused näitasid, et siselepinguga teostatavate tööde maksumus on ligikaudu 30- 40% kõrgemad reaalsest turuhinnast. Samuti on suurenenud teenusepakkujate arv erinevates piirkondades jäi 5-8 pakkuja vahele. ??Võttes arvesse riigi arenguplaanid äriühingutes osaluse osas, turuolukorda, nii turuhinna kui ka teenuse osutajate arvu osas ei ole antud stsenaariumi teostamine mõistlik.

 Stsenaariumi eelduseks on, et Maanteeamet muudab kogu hooldeteenuse osutamise süsteemi, jättes peamaanteede hoolduse enda vastutusalasse. Ajalist mõõdet ettenähtud ei ole. Riigil ei ole plaanis hooldeteenuse osutamise süsteemi muuta. Olemasolevat süsteemi loetakse tõhusaks ja toimivaks. ?Hooldeteenuse osutamise süsteemi muutmine nõuab detailset eelanalüüsi (kas ja kuivõrd oleks tarvis süsteemi ümber korraldada), teiste riikide praktikate selgeks tegemist ja seadusandluse muutmist. Samuti vajab uue süsteemi rakendamine aega.

Antud alternatiiv rakendub siis, kui lõpeb sisetehingu leping (märts 2019). Antud stsenaariumi puhul seostuvad märkimisväärsed ohud (potentsiaalne oht rikkuda EU reegleid, realiseerimata tehnika jäämine riigi omandisse, müük on formaalne ja ei ole kasumlik). Lisaks võib kasumlikku müügi saavutamine olla raskendatud.

Vabale turule minnakse kõigis ET piirkondades ning seda tehakse 2018.aastal. Paralleelselt osaleb ET ka teiste piirkondade hangetes eesmärgiga võita vaba turu konkurentsis alates 2018. aasta kevadest võimalikult palju teehoolde hankeid. Tuginedes varasemale erastamise kogemustele ja turuolukorrale on jõutud järeldusele, et kõige ratsionaalsem ja omanikule (riigile) kasumlikum AS Eesti Teed erastamise viis on riigi äriühingu võõrandamine koos kehtivate pikaajaliste hooldelepingutega. Samas tuleb arvestada tänast olukorda, kus AS Eesti Teed tegutseb sisetehingu põhimõttel sõlmitud lepingute alusel, mille võõrandamine n-ö koos aktsiatega ei ole riigihangete seadusest tulenevalt lubatud. Seetõttu tuleb erastamise vaheetapina kavandada üleminek sisetehingu majandustegevuse piirangutelt vabas konkurentsis võidetud hankelepingutele . Selleks korraldatakse täna ET hallatavates hooldepiirkondades riigihanked, milles ET konkureerib eraõiguslike äriühingutega samadel alustel. Paralleelselt osaleb ET ka teistes Maanteeameti ja muude hankijate korraldatud hangetes eesmärgiga tekitada võimalikult  väärtuslik lepingute baas.

AS Eesti Teed erastamine läbi  vabas konkurentsis võidetud hankelepingute võimaldab äriühingul vabaneda sisetehingu piirangutest ning vabas konkurentsis saadud lepingute näol tekib äriühingule täiendav turuväärtus, mis omakorda loob eeldused ettevõtte soodsamaks müügiks kui seda oleks ainult varade müük. Sellist stsenaariumit kasutades erastas edukalt 2014. aastal Soome valitsus teehoiuga tegeleva riigi äriühingu Destia Oy. Lisaks on selline ülemineku protsess on loomulik ja vastab riigi poolt seotud eesmärkidele. Ettevõtet on peale seda võimalik tervikvarana müüa ning müügiprotsess on investoritele läbipaistev, arusaadav ja kontrollitav.

Allikas: majandusministeerium