Äriinglite juht: investeerimisel on lihtne ruletti mängida

Äriingliks olemine nõuab suurt riskivalmidust ning börsile investeerimisega seda võrrelda ei saa, ütles Heidi Kakko intervjuus Äripäevale. Suure tõenäosusega lähevad paljud asjad valesti enne, kui nad õigesti hakkavad minema. Kuid vaatamata sellele, võib õnnestumise korral algne investeering tuua tagasi mitmekümnekordset tootlust.  

Kui suur protsent äriideedest lööb lõpuks läbi?

Riskikapitalimaailmas on levinud väide, et kõrge riskiga idufirmadest õnnestub väga hästi üks kümnest. Samas investeerivad parimad riskiinvestorid ainult 1-2 protsenti nendest äriprojektidest, mis nendeni jõuab, ehk selle baasil õnnestub rahvusvahelises konkurentsis ülihästi üks äriidee tuhandest. Õnnestumise tõenäosust saab alati suurendada, kui ka investorina aktiivselt panustada investeeringu analüüsimisse ja ettevõtja toetamisse äri arendamisel. 

Kui seda mitte teha, siis on investeerimine nagu rulett, viskan palli ja loodan, et see maandub õige koha peal. Selleks, et investeerimine poleks nagu rulett, tuleb alustava ettevõtte asutajatele kõigi vahenditega kaasa aidata – selles näevadki äriinglid oma rolli ja väärtust. Äriinglitega koostöös investeerimine on kui strateegiamäng ehk kogemuste ja teadmiste toel on võimalik võidule lähemale jõuda.

Miks peaks riskantsetesse ettevõtetesse investeerimisel eelistama äriingleid ühisrahastusplatvomidele?

Ühisrahastusplatvormi kaudu investeerimine algusjärgus ettevõttesse on riskiinvesteering nagu iga teine. See erineb äriinglite, riskikapitalifondide või ärikiirendifondide investeeringutest selle poolest, et enamasti ei paku ühisrahastusplatvorm vahetut suhtlust ettevõtte meeskonnaga, et läbi arutada äriplaan, vestelda elluviijatega ja katsetada toodet. Ühisrahastuse kaudu sobib paremini investeerida ettevõtetesse, mis tegutsevad väljakujunenud turul ja mille ärimudeli toimimist on mõnel turul juba testitud. 

Investeerimisel on väga kõrge riskiga need alustavad ettevõtted, mille ärimudelit pole veel testitud, ning mis peale elluviimise riski sisaldavad ka tehnoloogia-, turu- või tooteriski. Sellised riskantsed idufirmad vajavad tihti lisaks rahale ka võrgustikku ja oskusi, et kiirekasvulist rahvusvahelisele turule suunatud ettevõtet arendada.

Kõige parem kombinatsioon oleks, kui ühisrahastusplatvormil saaks väikeinvestorid koos investeerida kogenud investoritega, kes võiksid olla äriinglid. Äriinglitest investorid toovad peale raha ka kogemuste- ja suhtepagasi, mille toel ettevõtet kasvatada. Mitu ühisrahastusplatvormi, näiteks AngelList või Invesdor näitavad, kes on juba olemasolevad äriinglid või hakkavad võtma juhtinvestori rolli investeeringut otsivas ettevõttes. Hea tava kohaselt teeb juhtinvestor ära eel-analüüsi (due diligence), mille tulemusi ta on valmis teiste investoritega jagama.  

Kas ühisrahastusplatvormide poole kipuvad pöörduma need ettevõtted, kes äriinglitelt raha ei saa?

Kui mõni ettevõte ei saa äriinglitelt investeeringut, siis ei tähenda see, et tegemist on kehva ettevõttega. Äriinglitel on oma investeerimisstrateegiad ja riskitaluvus, mistõttu kõik investeeringud ei pruugi alati nende portfelli sobida. Mõnikord tegutseb ettevõte kas liiga väljakujunenud turul või liiga väikese kasvuplaaniga, et äriinglite jaoks piisavalt huvitav olla. Näiteks, äriinglid kaaluvad iga investeeringu potentsiaali hinnates, kas igaüks neist võiks investeeritud raha tulevikus ca 30 korda tagasi teenida. 

Kui lihtne on äriinglitelt raha saada? Kuidas oma ideed neile müüa?

Äriinglitelt ei ole liiga lihtne raha kaasata. Esiteks on Eestis kõrge riskitaluvusega investorite osakaal ikka veel üsna väike ning ühegi äriinglist investori eesmärk pole jagada rahalist toetust. Teiseks, kuna äriinglid investeerivad oma, mitte kellegi teise raha - näiteks riskikapitalifondide juhid investeerivad üldjuhul teiste investorite raha -, ei ole neil ajalist survet investeerida. Äriinglid valivad investeeringuid lähtudes sellest, kas neil on aega ettevõttega tegeleda, kas neile toode, teenus või turg meeldib ja kas nad usuvad meeskonna võimekusse. Praeguseks on Eestis alustavate ettevõtete turg jõudnud olukorda, kus ainult ideed ei olegi võimalik müüa. Meeskonnal peab olema ette näidata ka esmane toode, mille kohta peab olema potentsiaalsetelt klientidelt tagasiside.

Kas läbikukkunud äriidee puhul ei ole rumal mitte see, kes küsib, vaid see, kes annab?     

Ärid ebaõnnestuvad väga erinevatel põhjustel – turg ei ole veel valmis konkreetse toote või teenuse jaoks, klientide vajadused muutuvad, tootmisprotsess osutub eeldatust kallimaks, kuna tehnoloogiline innovatsioon ei õnnestu. Meeskonna vähene kogemus ja panustamine on ainult üks paljudest võimalikest põhjustest. Seega, läbikukkunud äri ei tähenda alati, et tegemist oli rumala ettevõtja ja rumala investoriga. 

Toon näite. Toode võib olla testitud Eesti ja Soome turul ning ettevõte kaasab miljoneid eurosid regiooni investoritelt, et sama toodet kogu Euroopas pakkuda. Laienemise käigus selgus, Eesti ja Soome turud on ülejäänud Euroopast siiski sedavõrd erinevad, et mujal ei õnnestu kasutajaid plaanitud mahus leida. Selline stsenaarium pole kunagi täielikult välistatud. 

Oluline on analüüsida, missugused riskid kaasnevad konkreetse äriga ja kuidas neid riske hallata. 

Kellest võiks saada edukas äriingel? Milliseid iseloomuomadusi on tal vaja?

Äriinglid on enamasti mingis valdkonnas tugeva kogemusega eksperdid, kellel on huvi innovaatiliste äriprojektide vastu ja võimekus nende arengule kaasa aidata. Edukaks saavad need äriinglid, kes panustavad iga investeeritud euro kohta kaks korda rohkem aega asutajate meeskonna toetamiseks ja see ei tähenda ainult aruannete lugemist ja kuklasse hingamist. Professionaalselt tegutsev äriingel suudab investeeritavast ärist aru saada ning kasvatada ja kasutada oma suhtevõrgustikku, et ärile kaasa aidata. 

Hea äriingel on nagu hea treener – hoiab meeskonna platsil mängus ning vajadusel juhendab, kiidab, julgustab ja ütleb tugevama sõna, kuid saab aru sellest, et meeskonna tugevusest sõltub see, kas karikas tuuakse koju või mitte. 

Millise summaga oleks võimalik äriingliks hakata ja millist summat oleks mõistlik äriinglitelt küsida?

Kuna äriinglid investeerivad kõrge riskiga äriprojektidesse, siis oma viimast raha ei maksa kindlasti sellistesse äridesse investeerida, vaid ainult see osa, mille kaotamisega saab investor leppida. Äriingli investeerimisotsuste alus võiks olla portfelli ülesehitamise loogika ehk näiteks, viie aasta perspektiivis võiks olla portfellis ca 20 ettevõtet.

EstBANi liikmetel on suutlikkus ühiselt investeerida kuni 0,5 miljonit eurot ühe äriprojekti kohta. Samas on sellise maksimaalse mahuga kapitalivoore suhteliselt vähe. Pigem kaasatakse praegu Eesti äriinglitelt 100 000-200 000 eurot, millest peaks kapitali kaasavale ettevõttele jätkuma pühendunud tegevuseks järgmise 12-18 kuu jooksul. 

Kui palju erineb või sarnaneb äriingliks olemine börsiettevõtte aktsiatesse investeerimisega?

Äriinglina investeerimine eeldab aktiivset osalemist investeeritava ettevõtte arengus ja tegemist on kõrge riskiga investeeringuga ja millele peaks vastama ka kõrgem tootlus. Börsiettevõtte aktsia on kindlasti madalama riskiga, kuna üldjuhul on tegemist juba tegutseva ettevõttega küpsemal turul ning on võimalik jälgida ka ettevõtte varasemat tegevust. 

Seega, suurim erinevus on likviidsus ehk võimalus osalusest väljuda ja informatsiooni hulk, mis on kohustuslikus mahus saadaval börsiettevõtte ja idufirma äri analüüsimiseks. Seetõttu on ka turule tekkinud uusi lahendusi, mis tahavad äriinglite ja varase faasi investorite jaoks neid puudusi vähendada ehk pakkuda rohkem võrreldavat infot ja võimalust oma osalus idufirmas kiiremini müüa.