Kuningriik kutsub Eesti ehitajaid

27. oktoober 2016, 06:45
Rootsi omavalitsuste elamuettevõtteid ühendava organisatsiooni SABO esindaja Jonas Högset, taamal kohtumas Eesti ja Rootsi ehitusettevõtjad.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161027/NEWS/161029850/AR/0/Rootsi-ehitus.jpg

Elamispindade puudus on Rootsis sedavõrd kriitiline, et Balti riikidest, Poolast ja Saksamaalt käiakse juba ise ehitusfirmasid appi kutsumas.

Läinud nädalal väisasid Tallinna Rootsi kohalike omavalitsuste elamuettevõtete ning neid koondava katusorganisatsiooni SABO esindajad, et leida Eestist potentsiaalseid peatöövõtjaid Rootsis üürimaju ehitama.

“Maailm muutub,” tõdes Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink pärast rootslastega kohtumist. “Arvan, et viis-kuus aastat tagasi ei oleks olnud mõeldav, et Rootsi riigi struktuuri või omavalitsuste esindajad tulevad organiseeritult ja püüavad kontakti saada mõne töövõtjaga Eestist.” Enne oli ikka pigem nii, et “Poola torumeest” pole meile vaja.

Meenuvad ka lätlaste ehitusfirma Lavali hingusele viinud katsumused Rootsi turul.

Meil on abijõudu vaja

“Põhjuseid on kaks, miks me siin oleme,” rääkis SABO uusehituse eest vastutav Jonas Högset. “Meil on vaja abijõudu, kes aitaks meil elamispindade defitsiidist üle saada, ning teiseks ei või me ehitada selliste kuludega, et elamispinna hinnatase käiks inimestele üle jõu.” Ehitushinnad Rootsis on ELi kõrgeimad.

Rootsi elamuameti Boverket andmeil vajab Rootsi praegu aastas juurde vähemalt 70 000 korterit. Tegelikkus on selline, et mullu valmis 35 000 uut korterit ning tänavu ehk suudetakse saavutada 40 000 korteri tase. Elamispindade defitsiit on terves riigis ja tööd jätkuks vähemalt järgmiseks kümneks aastaks, rääkis Högset.

Rootsil endal pole nõudluse rahuldamiseks piisavalt ehitajaid ega ehitusettevõtteid, kes teeks töö n-ö mõistliku hinnaga. Mitmed Rootsi suured ehitusettevõtted ei osale näiteks Rootsi omavalitsuste katusorganisatsiooni SKL suures hankes (hinnanguliselt maht kuni 30 miljardit Rootsi krooni ehk 3 miljardit eurot), kus otsitakse elamispindade ehitajaid hinnaga 12 000–16 000 krooni ruutmeeter, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens Industri samal päeval, mil rootslased Tallinna väisasid. See hinnatase jääb Rootsi oludes kuskile väga odava ja räigelt odava vahemikku, vahendas leht Rootsi ehitajate keskorganisatsiooni Byggindustrier juhi arvamust.

SABO usub, et ehituse hinda saaks Rootsis alla tuua, kui turul oleks rohkem konkurentsi ning olemasolevaid ressursse kasutataks efektiivsemalt. Ehitusala vajab rohkem industrialiseerimist, mis ei pruugi tingimata tähendada tootmist vabrikus, vaid ka muutusi protsessis – näiteks, et sama lahendust saaks korduvkasutada erinevates projektides, rääkis Högset. “Oled tingimused korra läbi töötanud, tead täpselt, mis kehtib ka järgmisel korral.”

Promleemiks on liiga kõrged hinnad

SABO siht on hinnatase 25% allpool turuhinda, ca 23 500 krooni ruutmeeter koos käibemaksuga, ütles Högset. Muidugi varieerub hind sõltuvalt projekti keerukusest, krundi iseärasustest ja muudest teguritest. Välismaisel ettevõttel on võimalik välja pakkuda ka täiesti oma toode, oma arhitektuurse lahendusega. Oluline on kvaliteet, et hoone ei hakkaks kohe kulusid nõudma. Baltimaades nähtu on Högseti sõnul ootusi ületanud.

Tallinnas külastati näiteks ASi Rand&Tuulberg Grupp valmivat büroohoonet Peterburi mnt 2F ja hiljuti ehitatud korterelamut aadressil Ümera 28. Nordecon näitas Metro Capitalile ehitamisel olevat Tivoli elurajooni.

"Saime kiitvaid hinnanguid," ütles Raivo Rand, kelle sõnul plaanitakse lähitulevikus Rootsi vastukülaskäigule minna, et siis selle järel otsustada, kas ja kuidas Rootsi peatöövõtuturule siseneda. Tallinnas olid jutuks väga konkreetsed projektid ning realistlikud võimalused Rootsi turul toimetamiseks, ütles Rand.

Uurida tasub kindlasti

Jaano Vink leidis, et rootslaste kutse tulla ja osaleda Rootsis üürimajade ehituseks korraldatavatel hangetel, võiks olla üks võimalus sellel turul kanna kinnitamiseks. Omavalitsuste elamuettevõtted, mis tegelevad nii üüripindade arendamise kui ka haldamisega, on turul tugev ja mõjukas segment – nende käes on hinnanguliselt 17-20% eluasemeturust. “Plaanime kindlasti mõelda,” ütles Vink. Esimesed võimalused pakkumistel osaleda on tekkimas juba novembris.

Seda enam, et Nordecon on juba otsustanud Rootsi turul ehitada ning asunud seda endale selgeks tegema. Esialgu ongi plaan tegutseda kitsalt hoonete ehituses, ehitamisel on kaks kortermaja. infrastruktuuri teemadest praegu hoidutakse. Kasvuvõimalused turul on kindlasti suured. 

Vinki sõnul ei ole Nordecon ennast Rootsi turul odava ehitajana positsioneerinud, kuid konkurentsieelist võivad aidata luua näiteks Eestist toodud materjalid. Samuti on Rootsi seaduste järgi täiesti seaduslik maksta natuke vähem või natuke rohkem palka. Need Nordeconi töötajad, kes pidevalt Rootsis viibivad, on kõik “saba ja sarvedega” Rootsi maksumaksjad ja Rootsi reeglite järgi toimetamas. “Siin järeleandmisi teha ei saa,” ütles Vink.

Jonas Högseti sõnul pole elamispindade selline põud Rootsis tekkinud üleöö, vaid akumuleerunud aastatega. Juba 5-8 aastat tagasi hakkas nappus tunda andma, sest Rootsi ehituspoliitika pole suutnud turu nõudmistega sammu pidada. Rootsis on ELi kõrgeim urbaniseerumise tase ning suurim pagulaste tulv elaniku kohta. Mingi piirini oli võimalik tihedamalt kokku kolida, kuid nüüd enam mitte. Tuleb ehitada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. October 2016, 06:49

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing