Äripäev • 12. november 2016 • 3 min
Jaga lugu:

5 tööandjate ettepanekut koalitsioonileppesse

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar  Foto: Raul Mee

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar saatis eile Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRLi juhtidele viis ettepanekut, mida tööandjad soovivad uues koalitsioonileppes näha.

Tamsari sõnul on need teemad tööandjate keskliidu hinnangul Eesti majanduse arengu ja kestlikkuse seisukohalt võtmeküsimused.

1. Majanduskasv

Majanduskasvust on küll palju räägitud, aga kasvu saavutamine ei ole seni olnud valitsuse sisuline prioriteet. Majanduskasv tuleb aga seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks.

2. Tööjõuturg

Eesti suurim väljakutse on demograafiline probleem. Tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra. Sellega on seotud kaks peamist probleemi. Esiteks: töötav inimene peab kandma märksa suuremat maksukoormat. Teiseks: ettevõtetel jääb töö tegemata ja kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks.

a. Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega. Konkureerime tööjõu pärast meist rikkamate ja parema kliimaga riikidega ning peame ise pingutama, et nad siia üldse tulla tahaksid. Ühtegi reaalset alternatiivi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb protsessi väga hästi juhtida ja vähendada avalikkuse hirmusid.

b. Praegune välismaalaste palgakriteerium asendada sektori keskmise palgaga.

c. Sisserändekvoot siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega.

3. Riigireform

Riigi valitsemine ja juhtimine vajavad tõhustamist. Käivitatud on protsessid, mis on pälvinud ka kriitikat, ent ometi vajalikud.

a. Haldusterritoriaalse reformiga jätkata praegusel kujul. Alustada valijatele meeldivamate muutuste sisseviimist tähendaks suure tõenäosusega reformi ebaõnnestumist ja sellega tehtud kahju Eestile ületab kordades kahjusid, mis võivad tekkida reformi vigadest.

b. Jätkata üleminekut tulemusjuhtimisele ja tegevuspõhisele eelarvele eesmärgiga see rakendada hiljemalt aastaks 2020.

c. Toetame horisontaalset koostööd, sh riigi teenuste kaardistust ja analüüsi ministeeriumite üleselt.

d. Avalike teenuste, näiteks tervishoiu tõhustamine enne sinna täiendavate vahendiste suunamist.

4. Maksud

Suure tõenäosusega on vajadus mõelda maksusüsteemi tulevikule märksa laiemalt. Vajadus tuleneb jagamismajanduse levikust, samuti meie sotsiaalsüsteemi liig otsesest seotusest tööjõumaksudega. Samas selliseid põhimõttelisi arutelusid tuleb pidada rahulikult ja maksusüsteemis kiireid olulisi muutuseid teha ei tohi ega ei ole ka vaja. Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele:

a. Aktsiisitõusud, eriti diislikütuse aktsiisitõus tuua tagasi varasemalt kokkulepitud tõusugraafikutesse.

b. Majutusteenuste käibemaksu tõusu tagasipööramine.

c. Sotsiaalmaksu miinimumi alandamine ja lae kehtestamine.

d. Laiendada erisoodustusmaksu kaotamine kõikidele töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludele.

e. Kaotada erisoodustusmaks töötaja transpordiks tehtud kulutustele.

5. Struktuurivahendite sõltuvusest vabanemise strateegia

Eesti vajab pikaajalist finantsplaani perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad. Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt