Suurbritannia soovib hoolimata Brexitist toimetada edasi Euroopa Liidu siseturul. Nii olevat väitnud Brexiti minister David Davis kohtumisel Europarlamendi paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei juhi Manfred Weberiga.
- Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber on Brittide umbmäärastes ja vastuolulistes väidetes pettunud. Foto: EPA
Väljaöeldu on viimase ööpäeva jooksul tekitanud Euroopa võimukoridorides kõvasti segadust, vahendab Briti ajaleht The Independent. „Puudub igasugune ettekujutus, mida Brexit tegelikult tähendab,“ sõnas Weber, kes peale Suurbritannia võimukandjate segaste sõnavõttude heitis kriitikanooli ka värske informatsiooni puudulikkusele.
Briti valitsuskabineti väitel ei olevat Davis aga mingisugusest soovist suunda muuta rääkinud. „Valitsuse seisukoht ei ole muutunud,“ kommenteeriti Downing Streetilt.
Independenti teatel usutakse laialdaselt, et peaminister Theresa May plaanib Suurbritannia euroliidu ühisturult välja tõmmata. Spekuleeritakse, et ta näeb seda vajaliku ohverdusena, et keerata kinni Euroopa Liidu kodanike liikumisvabadus Suurbritanniasse.
Ühtlasi survestavad Briti lehe andmetel paljud Toori parlamendisaadikud Mayd alustama karmikäelisi lahkumiskõnelusi tuleval aastal.
Üldine jutt ja kompav lähenemine on Euroopa võimuladviku ära tüüdanud. „Mida me päriselt ootame, on klaarid ettepanekud,“ sõnas Weber pärast eile toimunud kohtumist Davisega. „Täna ei kuulnud ma kahjuks mitte midagi uut. Ma ei ole siiamaani kuulnud suurt midagi selle kohta, kuidas Suurbritannia valitsus tahab Brexitiga ühele poole saada,“ möönis Weber.
Weberi sõnul ütlesid Briti liidrid talle, et näevad suurriigi majandust toimimas endiselt siseturu tingimuste järgi. Muudes asjades aga tahetakse n-ö kompsud kokku pakkida.
„Brexit tähendab Brexitit,“ ütles Weber, kelle sõnul peavad euroliidu ja Suurbritannia suhted selgelt jahenema. „Tegu pole mingil juhul olukorraga, kus saab valikuliselt paremaid palasid noppida,“ lisas ta.
Briti valitsuskabineti esindaja sõnul on nad aga väga selgelt väljendanud seisukohta, et tahavad luua liiduga suhted, kus Suurbritannia ettevõtted saavad siseturu tingimustes Euroopas äri teha ning vastupidi. Saareriigi valitsuse anonüümne allikas ütles Independentile, et Davis olevat konkreetselt väljendanud soovi sõlmida võimalikult vaba kaubanduslepe Suurbritannia ja ELi vahel.
Weberi avalikustatud kohtumise sisu on viimase paari ööpäeva jooksul juba teine juhtum, mis on Euroopa poliittandril kõvasti küsimusi õhku visanud. Nimelt vihjas vahetult enne Strasbourgi kohtumise sisu avalikkuse ette jõudmist Theresa May soovile leppida kokku üleminekuperioodiga Brexit, eelistades seda alternatiivile 2019. aastal lihtsalt n-ö juhe seinast tõmmata.
Brittide peaminister olevat valitsuse allika sõnul möönnud ohtu, et ilma kaubandusleppeta taskus euroliidust minema jalutamine võib Suurbritannia ettevõtetele tekitada kuristikuserva efekti. Hiljem aga tahtis valitsuskabineti esindaja enda öeldut tagasi võtta.
Johnsoni Türgi-armastus kütab kirgi
Weber süüdistas arrogantsuses ka Suurbritannia välisministrit Boris Johnsonit, kuna viimane oli septembri lõpus Ankarat külastades avaldanud toetust Türgi Euroopa Liitu vastu võtmiseks.
Weber nimetas Johnsoni käitumist uskumatuks. Just seetõttu, et Brexiti kampaania juhtisikuna hoiatas ta saareriigi kodanikke Türgi immigratsiooni ohu eest.
„Ta isiklikult presenteeris Brexiti kampaania ajal lendlehti, kus kujutati Türgit, Süüriat ja Iraaki võimalike Euroopa Liidu liikmesriikidena, tekitades inimestes hirmu tulevaste immigratsioonilainete ees,“ selgitas Weber.
„Ja siis paar nädalat hiljem sõidab ta Erdogani juurde, kellele avaldab Euroopa Liidu liikmeks pürgimisel toetust – see, mis me tema kohta kuuleme on uskumatu, provokatiivne ning ülbe,“ lisas ta.
Seotud lood
Kuigi brittide otsus Euroopa Liidust välja astuda jääb juba ligi poole aasta taha, pole praegu veel midagi kindlat selles, milliseks kujunevad Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelised tulevased kaubandussuhted, kirjutab Grant Thornton Balticu partner Aivar Kangust.
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.