Euroopa ametiühingud: Nordea alavääristab töötajaid

Euroopa ametiühingute esindaja on Nordea poolt katkestatud kollektiivlepingu läbirääkimiste pärast pettunud  Foto: Andres Haabu
Kaisa Gabral • 23 november 2016
Jaga lugu:

Euroopa ametühingute tegevjuhatuse liikme Liina Carri sõnul on ennekuulmatu see, kui pahatahtlikult ja töötajaid alavääristavalt Nordea Eesti käitub.

Küsimustele vastab Liina Carr.

Mida tähendab see, et pank lahkub läbirääkmiste laua tagant enda töötajatega?

Seda tahaks ka mina teada! Mind kummastab kõige rohkem asjaolu, et pank annab ametiühingule teada pressi teel, et läbirääkimised on peatatud! See on pahatahtlik ja enda töötajaid alavääristav käitumine. Kas Nordeale kasumit tootvad inimesed ei vääri natukenegi tunnustust ja inimlikku kohtlemist olukorras, kus töötajate tulevik on väga ebakindel. Kas tõesti ei ole Eestis kollektiivsete töösuhete kultuur endiselt kaugemale jõudnud kui käsu, keelu ja kuuletumise nõudmine? Kas tõesti peetakse normaalseks ikka veel, et kui töötajad ei nõustu tööandja väljapakutuga, siis läbi ei räägita?

Kas finantstöötajate liit nõudis  liiga palju või Nordea lihtsalt ei soovi seda lepingut enne liitumist teha, sest nii on vajadusel lihtsam töötajaid koondada?

Kindlasti ei nõudnud finantstöötajate liit liiga palju. Algusest peale, esimene kollektiivlepingu projekt saadeti pangale juba jaanuaris, on eesmärgiks olnud olemasolevate tingimuste paberile panek. Hiljem, kui ühinemine avalikustati, siis tekkis ka vajadus lisada koondamishüvitiste teema läbirääkimistesse. Panga arvates on seadusjärgne üks kuu piisav töötajatele, kes on pangale miljoneid teeninud, panga mainet kõrgel hoidnud ja panustanud rohkem, kui pelgalt töölepingutesse kirja pandud tunnid ja kohustused. Ametiühingu ettepanekud on olnud konstruktiivsed ja avatus kompromissideks kogu aeg olemas.

Ma ei saa aru, mida Nordea Eesti nii hirmsasti kardab, et ei taha või ei julge kollektiivlepingut sõlmida. Ja kui kinnitatakse, et pärast liitumist jätkatakse Nordea hea tavaga, miks siis ei kasutata seda head tava nüüd ja ei sõlmita töötajatega lepingut. Selge on see, et Euroopas on raskeid läbirääkimisi, vajadust aeg maha võtta, et siis uuesti laua taha tulla ja kompromisse edasi kombata. Läbirääkimised on norm, mitte erand – eriti Põhjamaades.

Kui adekvaatne on põhjendus panga poolt, et „kuna sektoris puudub praktika ja kogemus“?

See puhtalt otsitud põhjendus. Ühest küljest toonitab Nordea Eesti oma kuuluvust kontserni, kus on väga pikk sektoripraktika ja kogemus. Kui panga poolt läbi rääkima volitatud inimestel puudub praktika kogemus, siis tuleb neid inimesi koolitada, saata natukeseks ajaks peakontorisse, et selgeks saada, kuidas see käib. Kui töötingimustest ja koondamishüvitistest läbirääkimine on praegustele tööandja esindajatele nii keeruline ja uus tegevus, siis tuleb leida need esindajad, kes sellega hakkama saavad. Läbirääkimised ei ole ju midagi uut pangale! Seda tehakse igapäevaselt.

Mis saab nüüd edasi, mis on võimalikud versioonid? Olen aru saanud, et töötajad Nordeas koos oma esindaja finantssektori töötajate liiduga sellega ilmselt leppida ei kavatse.

Ja õigesti teevad! Miks peaks nad peaksid sellega leppima? Finantstöötajate liit pakkus pangale vahendaja kaasamist ja esmalt tundus, et pank oli sellega ka nõus. Nüüd väidab aga pank, et nad sellega nõus ei ole. Nüüd jääb üle käik riikliku lepitaja juurde, sest töötülide lahendamine on tema otsene töö. Euroopas ilmselt kaaluksid töötajad ka streigi korraldamist.

Mis signaali panga selline teade finantssektori töötajatele ja üldse palgatöötajatele Eestist saadab?

Väga negatiivse signaali. Kui mina selles sektoris töötaks ja siiani oleks kahelnud, kas liituda ametiühinguga või mitte, siis pärast sellise sõnumi saamist liituksin kohe. Laiemas plaanis on sõnum negatiivsest aspektist veelgi selgem, Eestis on endiselt post-sovietlik töökultuur, kus kehtib loosung "lõuad pidada ja edasi teenida".

Nordea Eesti töötajate usaldusisikud Tiina Kukk ja Tarmo Kase on otsustanud kollektiivlepingu nimel võitlust jätkata
Nordea Eesti töötajate usaldusisikud Tiina Kukk ja Tarmo Kase on otsustanud kollektiivlepingu nimel võitlust jätkata  Foto: Andres Haabu

Sündmuste kronoloogia

Nordea ametiühingute usaldusisik Hannes Veskimäe võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris.

Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada, samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all.

Töövaidluskomisjon tuvastas Veskimäe diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Pank aga vallandas  Veskimäe järgmisel päeval. Veskimäe otsustas ka selle käigu töövaidluskomisjoni kaevata, väites, et see on ebaseaduslik ja diskrimineeriv.

Selle aasta 12. jaanuaril langetas komisjon otsuse, kus teatati, et Veskimäe ennistatakse tööle ja vallandamine on õigustühine. Samuti paluti Veskimäe diskrimineerimine pangas lõpetada.

Pank vaidlustas mõlemad komisjoni otsused ja kuulutas need õigustühisteks, mis viitas toona vaid ühele - asi liigub kohtu suunas. Mitme allika sõnul oli Veskimäel väga tugev kaasus - töövaidluskomisjonis oli kaks tema jaoks posiitiivset otsust langetatud.

Veskimäe tegi pärast aastat kemplemist Nordea pangaga kokkuleppe. Sisuliselt tähendas see, et pank summutas kohtusaaga rahaga.

Tänavu suvel (juunis) teatas Petri Nikkilä, et lahkub Nordea juhi kohalt, sest ees ootavad uued väljakutsed. Mõnede allikate sõnul ta "koristati eest ära" teravate väljaütlemiste ja probleemide tõttu. Uueks juhiks pandi Gerd Müller.

Ligi kuu hiljem teatati, et Nordea ja DNB pank ühendavad oma Balti harud. Selle puhul korraldati Riias presskonverents, kus vaidlusi töötajate ametühinguga ei puudutatud.

 

Mis juhtus?

Nordea jättis töötajad pika ninaga

Nordea pank jättis oma töötajad läbirääkimistelaua taha pika ninaga, sest süüdistab neid paremate tingimuste väljakauplemises. Töötajate esindusorgansatsiooni sõnul pank valetab.

Nordea Eesti ja selle töötajate vahelised konfliktid on Eestis kirgi kütnud juba üle aasta.  Kuigi vahetunud on töötajate esindaja pangas ning Nordea Eesti kontori juht, siis probleemid on samaks jäänud.

Kui eelmise nädala seisuga istusid Nordea Eesti ja finantstöötajate liit (EFL) veel läbirääkimistelaua taga, siis eile teatas pank pressiteate vahendusel, et katkestab töötajatega läbirääkimised. Nii töötajad kui ka nende esindajad kuulsid sellest meedia vahendusel.

Põhjuseks tõi pank poolte "oluliselt erinevad seisukohad" lepingu eesmärgi ja tingimuste teemal. "EFL on oma nõudmiste esitamisel püüdnud jõuliselt ära kasutada fakti, et pank on ühinemisprotsessis, esitades alles loodavale pangale nõudmisi, mis on turutingimustest kordades erinevad," kirjutas pank pressiavalduses.

Pank pole kokkuleppest tegelikult huvitatud

Nordea väitis, et esitas tänavu septembri algul EFLile oma versiooni kollektiivlepingust, mis võtab tasakaalustatult arvesse nii vastutulekuid töötajate ootustele, vajalikku paindlikkust tööandjana kiiresti areneval turul kui ka ühinemisega seonduvat tavapärasest erinevat olukorda. "Kuna osapooled ei ole senini üksmeelt leidnud, on pank seisukohal, et antud olukorras on mõistlikum ja mõlema osapoole vastu õiglasem läbirääkimised peatada ja jätkata neid peale pankade ühinemist eesmärgiga saavutada pikaajalised kokkulepped" seisis pressteates.

Nordea Eesti personalijuht Liina Oks märkis, et läbirääkimised EFLiga on olnud keerulised ja antud sektoris puudub praktika ja kogemus, millele toetuda.

„Pank tööandjana ei ole situatsioonis selliste nõudmiste üle läbirääkimisi pidama, sest see tähendaks ühtlasi kohustuste taseme olulist muutmist alles loodava panga jaoks. Seda ei saa ühinemisprotsessi sisenenud osapooles ühepoolselt otsustada,“ märkis Oks.

Nordea töötajate esindaja Tiina Kukk kohtus eile hommikupoolikul koos kahe kolleegiga Nordea Grupi personalijuhi Jørgen Chr. Anderseniga. Kohtumisel osalesid ka Nordea Eesti meediasuhted korraldav Margus Mets ja personalijuht Liina Oks. Kohtumisel valgustati Nordea Grupi personalijuhti Eestis lahvatanud töötajate ja panga konflikti osas. Miski ei viidanud Kuke sõnul kohtumisel sellele, et plaanitakse läbirääkimised õpetada. Ometi luges ta mõni hetk peale kohtumist meediast, et pank lõpetab läbirääkimised. Silmast silma ei öeldud tema sõnul midagi. „Meil on plaanis kasutada kõiki seadusest tulenevaid võimalusi, et saavutada kollektiivlepingu allkirjastamine – see toob inimestele turvatunde tagasi,“ kommenteeris Kukk. Ta lisas, et Nordea töötajate stressitase on väga kõrge.

Nordea valetab

Eesti Finantstöötajate Liidu (EFL) juhatuse aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul Nordea tegelikult valetas, kui selgitas,  et otsustati kollektiivlepingu läbirääkimised peatada, sest EFL on oma nõudmiste esitamisel püüdnud jõuliselt ära kasutada fakti, et pank on ühinemisprotsessis, esitades alles loodavale pangale nõudmisi, mis on turutingimustest kordades erinevad.„Väide on vale. EFL tegi ettepaneku sõlmida kollektiivleping 2016. jaanuaris. Ühinemise uudis tuli 2016. augustis. Panga valik oli kollektiivlepingu läbirääkimistega nii kaua venitada, et pankade ühinemise uudis teatavaks tuli teha. Panga valik on ka sel ettekäändel läbirääkimised lõpetada,“ nentis Podar.

Podari sõnul olid peale viimaseid 15.novembril toimunud läbirääkimisi Nordea töötajate ja panga vahel lahkarvamused suurenenud. Tema sõnul soovis pank, et töötajad rahulduksid seaduses sätestatud miinimumiga.  „Panga seisukoha järgi peaksid koondatud töötajad olema isegi õnnelikumad, kui allesjäävad töötajad, kuna allesjäävate töötajate töökoormus kasvab märkimisväärselt,“ lausus Podar toona.

Kui peale tookordset kohtumist olid töötajad Podari hinnangul pettunud ja kartsid kahe panga ühinemisel hammasrataste vahele jäämist, siis peale eilset Nordea panga teadaannet on Podari sõnul selge see, et Nordeal pole mingit huvi saavutada kokkulepet. „Millest on kahju, kuna Nordea töötajate mure enda ja oma perekondade toimetuleku pärast vajab lahendamist,“ lisas Podar.

„Läbirääkimistelt lahkumine või nende peatamine tööandja poolt on väga halb praktika. Ma saan aru, et eelmise usaldusisikuga ei saanud pank kollektiivlepingu osas kokkuleppele, aga kui nüüd kolme uue usaldusisikuga tekib sama probleem, tõusetub paratamatult küsimus, et kelle tõttu kokkulepe saavutamata jääb,“ nentis Podar.

Kommentaar

„Sünergia tõttu võib tulla koondamisi“

Nordea personalijuht Liina Oks:

„Tänavu augusti lõpul kuulutati välja plaan, et Nordea ja DNB ühendavad oma äritegevuse Balti riikides ja moodustatakse täiesti uus, uue nime ja uue kaubamärgiga universaalpank.  Nii avalikkusele kui oma töötajaile kinnitasime, et uus pank võtab üle kõik töölepingud, kliendilepingud ja absoluutselt kõik seni tegutsenud pankade kohustused ja õigused. 

On loomulik ja ootuspärane, et uues ühinenud pangas juurutatakse ühine kultuur, organisatsioon ning tasusüsteemid, mis baseeruvad tänaste organisatsioonide tugevustel ja ühisosal.

Aastateks ette kokku lepitava kollektiivlepingu tingimused saavad osaks uue panga kohustustest. Täna ei ole kummalgi liituval osapoolel moraalset õigust kehtivat kohustustepagasit olulisel määral muuta.

Kuni tehingu lõpule viimiseni ei muutu igapäevases töös midagi, kaasa arvatud töökohad ja töölepingud. Aja jooksul võib sünergia tõttu toimuda mõnes valdkonnas koondamisi, aga samas on funktsioone, mida varem osutati grupi tasemel ja mida hakkab nüüd täitma uus pank. See loob nii panga kui töötajate jaoks uusi võimalusi.

Sündmuste kronoloogia:

Nordea ametiühingute usaldusisik Hannes Veskimäe võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris.Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada, samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all.Töövaidluskomisjon tuvastas Veskimäe diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Pank aga vallandas  Veskimäe järgmisel päeval. Veskimäe otsustas ka selle käigu töövaidluskomisjoni kaevata, väites, et see on ebaseaduslik ja diskrimineeriv.Selle aasta 12. jaanuaril langetas komisjon otsuse, kus teatati, et Veskimäe ennistatakse tööle ja vallandamine on õigustühine. Samuti paluti Veskimäe diskrimineerimine pangas lõpetada.Pank vaidlustas mõlemad komisjoni otsused ja kuulutas need õigustühisteks, mis viitas toona vaid ühele - asi liigub kohtu suunas. Mitme allika sõnul oli Veskimäel väga tugev kaasus - töövaidluskomisjonis oli kaks tema jaoks posiitiivset otsust langetatud.Veskimäe tegi pärast aastat kemplemist Nordea pangaga kokkuleppe. Sisuliselt tähendas see, et pank summutas kohtusaaga rahaga.Tänavu suvel (juunis) teatas Petri Nikkilä, et lahkub Nordea juhi kohalt, sest ees ootavad uued väljakutsed. Mõnede allikate sõnul ta "koristati eest ära" teravate väljaütlemiste ja probleemide tõttu. Uueks juhiks pandi Gerd Müller.Ligi kuu hiljem teatati, et Nordea ja DNB pank ühendavad oma Balti harud. Selle puhul korraldati Riias presskonverents, kus vaidlusi töötajate ametühinguga ei puudutatud.

Seotud lood
Kõik seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt