Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitajad: töökäed on Eestist kadunud

Statistika järgi kasvas Eesti ehitusturg kolmandas kvartalis poole protsendi võrra. Keegi peab seda numbrit kasvu tõenduseks, keegi aga stagnatsiooniks.

Ülo Odler, Nordlin Ehitus OÜ suuromanik (2015 käive 17,5 mln eurot, kasum 220 127 eurot):

Ma ei näe ehitussektoris seda stagnatsiooni, millest teised räägivad. Võimalik, et see on tee-ehituses, aga elamuehituses küll mitte. Meie selle aasta käive on kasvanud isegi rohkem kui kogu sektoris keskmiselt. Meil õnnestus saada rohkem suurobjekte nii eratellijatelt kui võita riigihankeid, mille osa on üldkäibes umbes 50%. Mina ei ütleks, et riigihankeid on praegu võita raskem kui varem. Ikka on vaja olla korrektne, täita korralikult dokumendid, olla valmis tegema palju tühja tööd, sest kõiki hankeid ei võida. Materjalid on veidi kallimaks läinud, aga selles pole midagi erakorralist, meie äris ei odavne miski.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 0,5% rohkem.
Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 612 miljoni euro eest, sellest hooneid 398 miljoni ja rajatisi 214 miljoni euro eest.
Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 8% ning rajatiste ehitamine vähenes 11%.
Allikas: Statistikaamet

Aga tööjõu puudus on küll probleem, millega meil on pidevalt pistmist. Mulle tundub, et see ei lõpegi kunagi. Pole sellist olukorda, kus oleks palju spetsialiste, nii tööjuhatajaid kui töölisi. Kõige keerulisem on leida hingega asja juures olevaid töölisi. Mina näen väljapääsu võõrtööjõus. Meie oleme palganud töötajaid Poolast, aga me ei palganud neid mitte seepärast, et nad on odavamad, vaid et nad on väga vastutustundlikud. Annad neile ühe korra ülesande, nad täidavad selle täpselt ja õigeks ajaks. Aga meie omasid tuleb pidevalt kontrollida, kontrollida ja veel kord kontrollida.

Kaimo Sepp, Eviko AS kaasomanik (2015 käive 10,1 mln eurot, kasum 155 867 eurot):

Meil on samasugune trend nagu kogu riigis - midagi eriti ei lange ega tõuse. Pakun, et käive ja kasum jäävad meil enamvähem samaks nagu eelmisel aastal. Raske öelda, mis on sellise paigalseisu põhjus. Riigihangete osa meie käibest on üle poole, aga viimasel ajal on hankeid võita keerulisem kui varem - taotlejaid on rohkem, tellimusi vähem. Palkade kasv õgib tasapisi kasumit, samas on nappus spetsialistidest, eriti napib ventilatsiooni- ja küttespetsialiste. Talvel on sellega veidi lihtsam, aga suvel on nende töötajate puudus eriti terav.

Kaupo Kolsar, Astlanda Ehitus OÜ juhatuse esimees (2015 käive 78,8 mln eurot, kasum 8,6 mln eurot):

Eesti firmade pool protsenti kasvu on tegelikult ju paigalseis, eksole? Aga meil lähevad asjad veel kehvemini: käive kukkus 20 protsendi võrra. Asi on selles, et konkurents tiheneb, firmasid on palju, aga tellimusi on vähemaks jäänud. Pole mõtet võtta rohkem töid, kui sa ei teeni sealt kasumit. Meie portfellist pool on eratellimused ja teine pool riiklikud. Viimaseid on vähemaks jäänud. Eurorahade eest hankeid pole üldse. Aga me ei dramatiseeri olukorda. Loomulikult tahaksime stabiilset mahtu, aga praegu on see parem kui teha kahjumiga suuri mahte. Kasumlikkus on meil stabiilne, tõsi, ehitussektoris on see traditsiooniliselt madal, ärikasum võib ulatuda ehk 4%.

Priit Raud, RAMM Ehituse OÜ juhatuse liige (2015 käive 10 mln eurot, kasum 509 950 eurot):

Meie kasum on protsentuaalselt sel aastal umbes sama nagu eelmisel, aga käive kasvab kolmandiku võrra. Isegi ei tea, mis selle taga on - töötame ikka samas rütmis. Viimased kuud pole me isegi riigihangetel osalenud, kuigi hoiame neil silma peal. Meil pole võimalust võtta suuri töid. Tõsi, selline kiire kasv on toonud ka probleeme: me ei jõua palgata inimesi selles tempos, kuidas kasvavad tellimused. Just seepärast ootaks, et järgmine aasta oleks stabiilsem, siis saaksime me ka sellega hakkama.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.