Swedbank ootab majanduskasvu kiirenemist

Eksport peaks panga hinnangul toetama töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu. Valitsussektori investeeringute kasv aga olema täiendavaks toeks ehitussektorile. Eratarbimise kasvu aeglustumine pidurdab jaemüügimahu kasvu, mis on sel aastal juba aeglustunud.

Täna teatas statistikaamet, et kolmanda kvartali SKP suurenes 1,3%. Sel aastal on majanduskasv veidi aeglustunud - kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud hinnamõjusid arvestades 1,2% (möödunud aastal kasvas majandus 1,4%). Jooksevhindades kasvas SKP kolmandas kvartalis 2,8%.

Kaupade ja teenuste ekspordimahu kasv on sel aastal kiirenenud 5,6 protsendini, kusjuures kaupade eksport kasvas 5% ja teenused ligikaudu 7%. Kaupade eksporti veab mobiilside- ja elektriseadmete väljavedu, kusjuures mobiilsideseadmete peamiseks turuks on Rootsi asemel muutunud hoopis Mehhiko. Selle aasta esimese üheksa kuuga on tugeva kasvu teinud veel puitehitiste ja puidutoodete väljavedu. Vaatamata Rootsi, Saksamaa ja ÜK majanduskasvu oodatavale aeglustumisele peaks meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus järgmisel aastal veidi paranema, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi.

Tugev reaalpalgakasv ja tarbijate paranenud kindlustunne hoiavad eratarbimise kasvu tugevanaKolmandas kvartalis kasvas eratarbimine 3,9%. Kuigi tegemist on möödunud aastaga võrreldes aeglustumisega, võib sellist kasvu veel tugevaks lugeda. Kõige enam pidurdas eratarbimise kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine. Õigupoolest on nende toodete tarbimismaht vähenenud juba kolm aasta järjest. Järgmisel aastal ootame eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist, kuna hinnad kallinevad veidi ja nominaalpalga kiire kasv peaks hoogu maha võtma.

Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on sel aastal tublisti kiirenenud ning tööstus-, teenuste- ja ehitussektori kindlustunne on paranenud, pöördusid esialgsetel andmetel kolmandas kvartalis ettevõtete investeeringud 16 protsendiga langusesse. Selle taga olid oluliselt väiksemad investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning samuti ka masinatesse ja seadmetesse. Samuti vähenesid valitsemissektori tehtud investeeringud.

Kokkuvõttes vähenes kõikide sektorite kapitali kogumahutus põhivarasse 8%. Meie hinnangul peaksid investeeringud järgmisel aastal paranema. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendatuse tase (pöördvõrdeline vaba kapitali olemasoluga) viimastel kvartalitel jõudsalt kasvanud, mis suurendab nõudluse kasvades ettevõtete vajadust täiendavate investeeringute järele. Ettevõtetele on ka toeks müügihindade aeglane tõus, mis leevendab kõrgele tõusnud tööjõukulude survet nende finantsseisule. Ka riik on plaaninud järgmisel aastal oluliselt oma investeeringuid suurendada.

Transpordisektor oli püsivalt languses alates 2013. aasta algusest ning oli ka tugevaks piduriks majanduskasvule. Selle aasta teises kvartalis pöördus selle sektori lisandväärtus kasvule – seda toetab juba pikemat aega kasvanud lisandväärtus maismaatranspordis, aga samuti ka veondust ja laondus abistava (paljuski transiiti teenindava) tegevusala lisandväärtuse languse taandumine.

Kuigi töötleva tööstuse toodangumahu kasv on sel aastal eksporditoel kiirenenud, näitab selle tööstusharu lisandväärtuse kasv veel väga vaevalist taastumist. Kolmandas kvartalis jäi töötleva tööstuse lisandväärtuse maht möödunud aastaga võrreldes küll sisuliselt samale tasemele. Hulgi- ja jaekaubanduse kasvu toetab tugev eratarbimine.