Paneelmajade kortereid tabas hiiliv hinnatõus

LVM Kinnisvara Tallinna kontori juhataja Indrek Peedo näitab huvilistele korterit, mille alghind oli 130 000 eurot, aga mis on nüüd pakkumisel 115 000 euroga.  Foto: Andras Kralla
Kristel Härma • 13 detsember 2016
Jaga lugu:

2016. aastat kinnisvaras iseloomustab Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani hinnangul kasutatud korterite hiiliv hinnatõus, mis on ostjate jaoks jõudmas taluvuse piirile.

„Kõige järsemaks hüppajaks on paneelmajade korterid ehk turu odavam hinnaklass,“ selgitas Sooman. Nende hinnatõusu on tema sõnul soodustanud siiani kaks tegurit: kasvab pidevalt Tallinna elanike arv ja nõudlus odavamate korterite järele. Teiseks on kasvanud investorite hulk, kes soetavad odavamaid pindu, mida välja üürida.

„Kui üksikud räämas erandid välja jätta, siis oleme tagasi aastas 2006, kui terve ühiskond ahhetas, sest kolmetoaline paneelmaja korter maksis miljon krooni ehk 63 900 eurot,“ nentis Sooman.

Järelturu korterid ülehinnatud

Uute ja pruugitud korterite hinnavahe on Soomani sõnul vaid paarkümmend protsenti. „Nii väikeseks on saanud vahe minna vaid seetõttu, et tihedas konkurentsis tegutsevad arendajad eelistavad kiiret väljamüüki, samas järelturul on pakkumiste arv aina kahanev,“ lisas Sooman. 

LVM Kinnisvara Tallinna kontori juhataja Indrek Peedo sõnul ei räägi tehingud sellest, et järelturu korterite hinnad hakkaksid uusarenduste korteritele järele jõudma, kuid hinnavahe jääb tema sõnul siiski 15-25 protsendi vahele. Tema hinnangul oleks normaalne vahe 30 protsenti.

„Ma arvan, et järelturu korterid on mõnel pool ikkagi ülehinnas, aga eks see sõltub ka sellest, palju meil hakkab uusi kortereid peale tulema. Kui ta sellises tempos jätkub, siis järgmisel aastal näeme kindlasti järelturu korterites hinna korrigeerimist, sest lihtsalt neid ei osteta siis enam,“ ütles Peedo.

Kinnisvarabüroo 1Partner juhi Martin Vahteri sõnul on see hinnavahe pidevalt muutuv. „See on nagu lõõts – vahepeal lähevad vanemate korterite hinnad liiga ligidale, siis nad vajuvad jälle tagasi,“ kirjeldas Vahter. Vahteri sõnul on vahel tunda, et kasutatud korteri eest küsitava summa eest võiks osta parem uue korteri, kuid mitte alati. „Fakt on see, et vanad korterid ei saa uutest kallimaks minna. Küsimus on see, et kui ligidale nüüd minnakse,“ tõdes Vahter. Äärelinna korterite hinnad on tema sõnul püsinud siiski pea kaks aastat paigal.

Omanikud tahavad kõrgemat hinda

Indrek Peedo sõnul on uued korterid saavutanud hinnalae ja nende kõrge hinna tõttu on ka järelturu korterite omanikel hinnasoov suurem. „Mingil määral kuulatakse maaklerit, kes hinnastab korteri, aga pahatihti on ikkagi seal omanike soov, millega alustatakse müüki ja tehingusse jõutakse sootuks teiste numbritega,“ rääkis ta. Ta ütles, et omanik peab siiski lõpuks leppima teinekord kuni 20 protsenti madalama müügihinnaga, kui esialgselt müügikuulutuse juures seisis.

Vahteri sõnul ei võta nemad müüki kortereid, kui teavad, et omanik ei ole nõus hinnasoovi allapoole nihutama. „Meil ei ole mõtet müüa asja, mida me ei müü ära,“ ütles ta.

Peedo lisas, et järelturu korterite eest ollakse valmis krõbedamat hinda maksma ka seetõttu, et sinna saab kohe sisse kolida. „Inimesel ei ole aega oodata ja teinekord ei ole ka raha investeerida näiteks mööblisse ja järelturul jääb ju teinekord sisse kogu sisustus,“ kirjeldas Peedo, et ostes juba sisustatud korteri, on korteri ostjal pangast laenu võttes sisuliselt kõik olemas.

Teisalt ei ole Peedo sõnul vanemaid kortereid lihtne müüa seetõttu, et vanematel majadel on tihtipeale võetud renoveerimislaenud, mis võivad muuta korteri igakuised maksed suuremaks kui uuel korteril. Samuti on tavaliselt suuremad ka kommunaalkulud. „Inimesed, kes täna ostavad, oskavad väga ilusti kalkuleerida, nemad kalkuleerivadki vaat et kuu väljamineku põhiselt,“ ütles Peedo, et kui vanema korteriga kaasnevad suuremad kulud igakuistele laenumaksetele juurde liita, lähevad kulutused kuupõhiselt tõenäoliselt suuremaks.

Peedo rõhutas aga, et olukord kinnisvaraturul võib täielikult muutuda, kui pangad uusarenduste ehitamiseks veelgi konservatiivsemalt laenu annavad. Samuti avaldab mõju Tallinnas ehituslubade pikk ooteaeg, mis lükkab uusarenduste valmimisi edasi.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt