Omavahel lootusetult tülli läinud ja nüüd külastajate ja avaliku raha nimel konkureerivad Saadjärve ja Tartu Kalevi jahtklubi ei suuda ära jagada ühisomandis ostetud paadisilda, vanu arveid ega lahendada küsimust, kes kellele kallale läks.
- Konkureeriv jahtklubi heidab ette, et Kalevis on elu välja surnud ja purjetamisega enam õieti ei tegeleta, kalevlased eitavad seda. Foto: Andres Haabu
Kaks jahtklubi – Tartu Kalevi ja Saadjärve klubi – tegutsevad üksteisest pooleteise kilomeetri kaugusel Tartumaal Äksis Saadjärve ääres. Eilne Äripäev kirjutas, kuidas Kaleviga koostööd tegev Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste ostis PRIA ja valla toetusraha eest päästekaatri, kuid
Saadjärve klubi esindajate sõnul ajavad päästjad võimsa kaatriga hoopis hägust koolitusäri ning Saadjärve klubi liikmed
pole rahul, et järvepääste ei toimi.„Järve kasutatakse üha rohkem. See pole mingi mäng,“ ütles 60 aastat tagasi Saadjärvel purjetamist alustanud ja nüüd Saadjärve klubi sadama maad omav Enn Braun.
Kalevi jahtklubi ja MTÜ Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste juhatuse liige Marge Kohtla eitas kõiki saadjärvelaste süüdistusi ja kinnitas, et ükski hädas olija pole jäänud järvelt päästmata ning musta koolitusäri järvepäästekaatriga ei aeta – kogu tulu käib ausalt ja mööda ametlikke radu. Kaks jahtklubi esitavad üksteise peale pidevalt kaebusi politseisse ja kohtutesse, olukorda püüab klaarida ka vald.
Kuna pidevalt süüdistatakse valda, kui toetame emma-kumma poolt, räägime loodetavasti järgmisel nädalal suud puhtaks ja vald võtab väga selged seisukohad, kuidas ja keda me toetame, sest oleme huvitatud, et Saadjärvel purjetamine toimiks.
Mõlemad klubid on esitanud rahataotluse, mõlemad tahavad viia ühel ja samal päeval läbi Saadjärve karikavõistlusi. Nii kui ühte aitad, teine süüdistab.
Kutsusin mõlemad pooled järgmiseks nädalaks kokku, et arutada, mida teeb üks ja mida teine, milline on päästevõimekus ja kellega vald peaks selles osas suhtlema. Praegu konkureerivad kaks seltskonda omavahel ühesuguste purjetamisvõistluste ja -üritustega ja mõlemad on teinud vallale taotlusi raha saamiseks.
Aivar Soop,
Tartu vallavanem
Rivaalid naabriteks
Praegusest Saadjärve klubi liikmeskonnast suur osa kuulus varem Kalevi klubisse, kuid tülide lahvatades visati osa liikmeid välja, osa lahkus ise. Lühikest aega tegutseti isegi ühisel pinnal Kalevi territooriumil. Algul loodi MTÜna toimiva Kalevi jahtklubi juurde ka OÜ Saadjärve Jahtklubi, et toimetada Kalevi tegevusega kaasuvate asjadega, milleks on OÜ vorm on Brauni sõnul parem kui MTÜ oma. Suhted Kalevi jahtklubi sees läksid 2015. aastal aga nii käärima, et 2015. aasta 30. oktoobri koosoleku päevakorras oli juhatuse umbusaldushääletuse kõrval ülevaade klubi arvukate hagide olukorrast.
Saadjärve klubi esindajate sõnul kolisid nad oma tegemistega minema, sest Kalev ei arendanud nende sõnul enam purjetamist, mis oli klubi peamine algne eesmärk – tuua Tartu kandi purjetamishuvilised Saadjärve äärde kokku.
Kohtla sõnul oli praeguste saadjärvelaste põhiprobleem rahakottide segiajamine – mida tehakse ühiselt jahtklubi hüvanguks ja mida iseendale. Saadjärve klubi seltskonnalt nõuab Kalev siiamaani tasumata kommunaale, kuid Saadjärve esindajate sõnul olid ruumid neile tasuta üürile antud.
Vaidlus uue omaniku kaela
Kahe nädala eest müüs purjetamistreener Madis Toots oma Kalevi jahtklubiga paljusid vaidlusi pidava firma OÜ Saadjärve Jahtklubi maha, uueks nimeks sai ettevõttele Marge & Co.
„Otsustasime, et müüme firma maha. Ei jaksa nendega võidelda. Valisime originaalse nime. Kui Margele (Marge Kohtla – toim) meeldib vaielda, siis vaielgu sellise nimega firmaga,“ selgitas Madis Tootsi poeg, firma endine juhatuse liige Mart Toots.
Ettevõtte uus omanik on Andris Ozolinš ja firma on registreeritud senise Äksi küla asemel Tallinna, Tornimäe kõrghoonesse. Jahtklubi lubavad Tootsid edasi pidada oma teise ettevõtte alt, midagi sellepärast soiku ei jää.
Paadisild kadus öösel
Kui Saadjärve klubi liikmed oma asju Kalevist kokku korjasid, tekkisid tülid vara jagamisel ja arvete tasumisel. Marge Kohtla süüdistab Saadjärve klubi liiget ja endist Kalevi liiget Mart Tootsi, et tema eestvedamisel saagisid saadjärvelased eelmisel kevadel öösel lahti kalevlaste paadisilla ning viisid selle oma sadamasse. Kohtla sõnul ootavad nad praegu, et ringkonnakohtus asja menetlusse võtaks.
Paadisildade saamiseks kirjutati Kohtla sõnul projektid, millest osa puhul oli projektijuht praegune Saadjärve klubi liige, mistõttu peab Saadjärve jahtklubi neid praegu enda omadeks. Paadisillad ehitasid Kohtla kinnitusel aga Kalevi klubi liikmed koos ja maaletooja kinnitusel olid need veel täiesti korralikud.
Tootsi sõnul ei hakanud politsei asja uurimagi, sest tal olid kõik vajalikud paberid silla ühisomandisse kuulumise kohta olemas ning ta teatas ka ette, et viib oma asjad minema. „Ei olnud niisama, et viin minema ja siis ootan, mis tagajärjed pärast on.“
„Marge nõudis ulmelist summat 26 000 eurot sildade eest. Mul olid kõik tõendid olemas, et meie ehitasime neid. Oma sadamasse me ühtegi panna ei saanud, polnud mõtet midagi parandada.“
Tootsi sõnul on Kalevi jahtklubis elu välja surnud pärast nende lahkumist, liikmeskond kokku kuivanud ja purjetamist seal enam ei arendata.
Kohtla ütles, et kogu eelmine hooaeg läks neil läks selle peale, et taastada 50 meetri jagu paadisildu, mille teise klubi omad minema viisid. „Kui pole sildu, et lapsed saaksid minna turvaliselt purjetama, on hea näpuga näidata. Nad küll kelgivad, kuidas neil elu keeb, aga me ei saa tegelikult kurta, eelmisel aastal toimus meie juures suur lastelaager, kui olime suutnud paadisildu piisavalt taastada. Ma ei taha tegeleda kohtus käimisega, tahaks tegeleda purjetamisega,“ lausus ta.
Väidetav peks heki varjus
Tootsi sõnul ütlevad kalevlased kõikide asjade vabanduseks, et elu jäi paadisilla pärast seisma. „Aga meie alustasime kevadel hooaega samamoodi. Kompleks, kuhu kolisime, oli väga kehvas seisus ja polnud samuti paadisilda. Kui on aktiivsed inimesed kohapeal tegutsemas, siis saabki toimetada. Nemad on kõik aga linnainimesed ja klubis valitseb iga päev täielik vaikus.“
Kohtla sõnul läks saadjärvelaste esindaja Braun eelmisel kevadel isegi ühele Kalevi klubi liikmele kallale ning ka seda uurib politsei. Brauni sõnul andis hoopis tema asja politseisse ja Kalevi liige tegi seda paar päeva hiljem. Brauni väiteil hoopis ähvardas teda Kalevi liige Martin (täisnimi toimetusele teada – toim), Braun vastas talle manitsevalt ja selle peale esitas Martin kaebuse, nagu oleks Braun teda füüsiliselt rünnanud. „See oli täiesti lasteaia tasemel vaidlus. Kuidas te kujutate ette, et mina 70aastasena läheksin kallale 35aastasele?“ küsib Braun.
Asja kuulis ja nägi osaliselt pealt heki taga toimetanud Toots. „Tunnistamas käis politseis nende sõber turvamees ja üks naabrimees, mina ise olin heki taga, mind ei kutsutud tunnistama. See on täielik vale, samal päeval ähvardasid nemad meil valguse kustutada.“
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?