Äripäev • 15 veebruar 2017

Ettevõtted laenavad järjest rohkem Eestist

Eurod  Foto: Reuters/Scanpix

Ettevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid. Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine. Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.?2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%?6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.

Majapidamised hoiavad rohkem kokku

Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime paranesid ka 2016. aastal. Majapidamised said rohkem tarbida tänu kasvanud sissetulekutele ja madalale inflatsioonile. Koos sissetuleku tõusuga paranesid ka majapidamiste võimalused säästa. Majapidamised säästavad jätkuvalt peamiselt pangahoiustele, mille maht suurenes 2016. aastal 7%. Hoiused kasvavad endiselt eeskätt tänu suuremahulistele hoiustele, aga ka sääste omavate majapidamiste arv tõusis. Hoiuste kiiret ja suuremate hoiuste veelgi hoogsamat suurenemist toetab muu hulgas viimastel aastatel märgatavalt tõusnud dividenditulu.

Majapidamiste laenukohustuste kasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi siiski natuke aeglasemaks kui sissetulekute kasv. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosivad majapidamiste laenunõudluse kasvu. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka väljastpoolt pankasid võetud laenude maht. Eelkõige on kasvanud keskmine laenusumma; võlakohustustega majapidamiste arv on jäänud varasemaga peaaegu samale tasemele. Senine kiire palgakasv on osaliselt tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja taoline areng ei ole pikaajaliselt võimalik. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Pankadevaheline konkurents oli 2016. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala ris¬kisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma.

Hetkel kuum