Kas Kreekale veel üks abipakett?

Grafiti Ateenas  Foto: Scanpix/Reuters
Sirje Rank • 20. veebruar 2017
Jaga lugu:

Sedamööda, kuidas venib Kreeka vastasseis oma kreeditoridega abiprogrammi tingimuste täitmise üle, väheneb tõenäosus, et Kreeka suudab lähitulevikus rahaturgudele naasta, et ennast omal jõul rahastada.

Mis tähendab seda, et kasvab uue abipaketi tõenäosus, kirjutas agentuur Bloomberg eurogrupi rahandusministrite tänase kohtumise eel, kus Kreeka teema on jälle laual. Ilmselt esitatakse Kreekale veel tingimusi, enne kui saab välja maksta abipaketi järgmist laenuosa, mida Kreeka vajab eelkõige juunis oma laenukohustuste teenindamiseks.

Investorite usaldus on jälle kahanemas, kuna Kreeka kreeditorid pole suutnud omavahelisi erimeelsusi ära klaarida – IMF väidab, et Kreekale esitatud nõudmised on ebarealistlikud, ning nõuab suuremat võlakergendust. Euroopa Keskpank ei ole lülitanud Kreekat võlakirjade tugiostuprogrammi, oodates samuti suuremat Kreeka võlakoorma kergendust.

Kokkulepe järgmise laenuosa väljamaksmiseks taheti saavutada enne, kui valimiskarussell reas Euroopa riikides hoo sisse saab, sest kampaania käigus on kokkulepet veelgi raskem saavutada.

„Viivitus väljamaksega suurendab riski, et Kreeka võib vajada veel üht abiprogrammi,“ ütles Bloombergile ABN Amro makrouuringute juht Nick Kounis.

Kreeka praegu kehtiva 86 miljardi euro suuruse abiprogrammi kestus saab läbi 2018. aastal. Siis peaks riik suutma turgudelt omal jõul laenu võtta. Praegu on Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootlus 10,03% ning kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus 7,82%. Viimane on pea kaks korda kõrgem kui näiteks sama perioodiga Portugali võlakirjadel.

Kreeka kreeditoride omavahelised suhted on patiseisus, sest IMF hindab Kreekale esitatud nõudmised ebarealistlikuks ja nõuab suuremat võlakergendust, keeldudes enne Kreeka abipaketiga liitumast. Osa riike, näiteks Saksamaa ja Holland, on aga IMFi osalemise seadnud eeltingimuseks, et omalt poolt Kreeka abistamises osaleda.

„Kreeka on erijuhtum,“ ütles euroala alalise päästemehhanismi ESMi juht Klaus Regling nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil. „Kusagil (euroalal – toim) ei ole probleemid nii suured kui Kreekas ja haldusaparaat on seal nõrk.“

Ebakindlus selle üle, kas Kreeka tuleb oma võlakohustuste maksmisega toime – juulis tuleb maksta üle 6 miljardi euro –, pärsib riigi majanduse toibumist. Läinud aasta viimases kvartalis pööras SKP ootamatult uuesti langusesse ning sel aastal on jätkunud hoiuste väljavool Kreeka pankadest.

IMFi hinnangul annab majandusraskuste jätkumisse oma osa ka see, et ettevõtted ja keskklass on liiga rängalt maksustatud, pensionisüsteem jätkuvalt liiga helde ning maksuvaba tulu piir liiga kõrgel. IMFi hinnangul ei suuda Kreeka ilma tulumaksu- ja pensionisüsteemi reformita täita abiprogrammis seatud eelarve eesmärke. Nii on fond keeldunud programmiga liitumast. Pakiliseks teeb teiste kreeditoride jaoks asja ka see, et Donald Trumpi USA võib IMFi toetuse jätkumise euroala hädalistele keeruliseks teha või isegi peatada.

Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros ütles, et Kreeka avaliku sektori kreeditorid peaksid madalamate intressimääradega refinantseerima ka veel viimased erasektori laenuandjate laenud Kreekale ja riik ise ei võiks veel niipea iseseisvalt kapitaliturgudele naasta. Sest siis ei läheks nii suured summad intressimaksetena majandusest kaduma, argumenteeris Gros.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas