Narva töösturi firmad maadlevad miljonivõlgadega

Kolm aastat tagasi EASilt aasta uuendaja tiitli saanud Miroslaw Pienkowski firmade saneerimisnõustaja meenutas, kuidas kohtunik küsis enne kava kinnitamist: “Kas tõesti tuleb saneerimine, mis õnnestub?”  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:

EASilt aasta uuendaja tiitli saanud poolaka Miroslaw Pienkowski viis ettevõtet läksid saneerimisele. Firmade võlad ulatuvad pea 19 miljoni euroni.

“Ta on Eestisse sattunud Steve Jobs. Kui keegi ütleb, et nii ei saa, siis tema vastab, et saab,” kiidab saneerimisnõustaja Andro Kullerkupp võlgadesse vajunud Pienkowski oskust leida lahendusi võimatutele olukordadele.

Siiski pole Pienkowski firmade maksuvõlgade mure pikka aega lahenenud – mehe ettevõtted on üksteise järel riigile võlgu jäänud alates 2015. aasta septembrist. Sellal kui titaanist meditsiiniseadmeid ning Audile-BMW-le varuosi valmistavad firmad maksuvõla all ägasid, müüs Pienkowski läinud aasta lõpus talle kuulunud ajalehe Narvskaja Gazeta.

Firmade maksuvõlad

MP & Partners Engineering 768 341 eurot (alates 10.11.2015)

PI Engineering 145 665 eurot (alates 21.12.2015)

PM-Titanium 185 867 eurot (alates 10.09.2015)

TMT-Fasteners 10 295 eurot (alates 10.11.2016)

OÜ Micro-Fix 463 481 eurot (alates 11.04.2016)

Linn teab murest

Narva linna arendus- ja ökonoomikaameti direktor Georgi Ignatov kuulis vanas Baltijetsi tehasehoones tegutseva Pienkowski probleemidest mõnda aega tagasi. „See on tema eraasi,“ sõnas Ignatov, loobudes teema kommenteerimisest.

Saneerimisele läks kolm aastat tagasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) tunnustuse teeninud MP & Partners Engineering, peale selle PI Engineering, Micro-Fix, TMT-Fasteners ja PM-Titanium.

Neist enamikul on maksuvõlg kerinud juba 2015. aasta lõpukuudest. Nüüdseks võlgnevad Poola päritolu Saksa ettevõtja Pienkowski firmad riigile pea 1,6 miljonit eurot.

Saneerimisnõustaja koostatud arvamusest selgub, et peamised võlausaldajad on Šveitsi investeerimisfirmad Swiss Arrow Investment ja Empire Consultancy, kes tahavad tagasi saada 11,5 miljonit eurot. Nordea pank ootab 2,8 miljonit eurot. Ettevõtete vara väärtus on 30 miljoni euro ringis.

Arvamuses on kirjas, et kui Nordea ja maksuamet nõuded täitmisele pööraks, lõpetaksid Pienkowski firmad pankrotis. Nordea oli Andro Kullerkupu sõnul ka ainus, kes saneerimiskava kinnitamisega kaasa ei läinud.

Kullerkupu sõnutsi ei sattunud Pienkowski raskustesse pikalt kogunenud võlgade tõttu. Eelmisel aastal läks uuendamisele hambaimplantaatide sari, selgitas Kullerkupp, kuid sarja registreerimine on Euroopa ja USA ravimiametites veninud, mistõttu sai põntsu müügikäive. „Varem on toodete registreerimine võtnud kaks-kolm kuud, kuid nüüd peaaegu pool aastat.“

Müügiluba pole siiani. „Suuliselt on öeldud, et on olemas,“ kinnitas Kullerkupp ja lisas, et luba peaks laual maanduma alanud kuul. „Tooteid, millel sertifikaati ei ole, toodetakse praegu. Nõudlus on olemas. Eelmist toodet keegi aga ei taha. Ja see oli suurima marginaaliga toode,“ selgitas ta.

Miks olid võlad üleval juba 2015. aastal? Kullerkupu väitel oli siis märke, et vana toote müük pole piisavalt edukas. „Teati, et peagi tuleb uus toode, ja vana ei tahetud osta,“ selgitas Kullerkupp. „Lohakust ei olnud, oli valearvestus. Miroslaw on ülimalt pedantne, hoolikas ja väga nõudlik.“

Andro Kullerkupp, Miroslaw Pienkowski firmade saneerija

Alternatiiv on kinnisvara ja seadmeid müüa ning tagasi rentida.

Kulud ületavad tulusid

Pienkowski ettevõtete igakuine rahavoog on praegu ligi 250 000 eurot, kuid jooksvad kulud ulatuvad 470 000 euroni, seisab arvamuses. Kullerkupp on kindel, et rahavoog muutuks positiivseks müügiloa saabudes. Ta ennustab, et siis lisanduks senisele rahavoole peaaegu 400 000 eurot.

Tänavune tulude prognoos on Kullerkupu sõnul hea. Narva tehas toodab peale implantaatide skalpelle, ajukirurgias vajalikke peahoidjaid, ortodontilisi korrigeerijaid ja titaanist raamiga golfikotte.

Tellimused tulevad ka autotööstuselt. Sel aastal tahab BMW 850 000 euro eest mootorrataste osi, Audi on tellinud pidurikettaid. Audi esitab tellimusi umbes 2 miljoni euro eest aastas, sõnas Kullerkupp.

Peagi on plaanis toota ka vesinikugeneraatoreid USA ettevõttele Hydrogine Engine Center, mis on valmis 250 generaatori eest tasuma 2,5 miljonit eurot.

Koolituste korraldamise käive ulatuks üle 3 miljoni euro, millest laekuks firmadele umbes 800 000 eurot.

Probleem palgaga

Ida-Virumaal ei ole tööd rohkem kui 7000 inimesel, vabu töökohti on vaid 950. Suuremad koondamised olid maakonnas viimati Nitroferdis ja Viru Keemia Grupis (VKG). „Üle poole VKGst koondatutest on tööle saanud, väga paljud läksid õppima uut eriala,“ ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juht Anneki Teelahk.

Pienkowski ettevõtetes on tööl umbes 300 inimest. Mõned on ennast juba töötukassas arvele võtnud. Töölejäänutest enamik peab leppima, et täit palka nad kätte ei saa. Saneerimisnõustaja sõnul on mindud seda teed, et inimestele tasutakse vähemalt nende miinimumvajaduste järgi, näiteks arvete tasumiseks.

Koondamine on Kullerkupu sõnul viimane variant. „Alternatiiv on kinnisvara ja seadmeid müüa ning tagasi rentida,“ lausus ta ja märkis, et sama plaan jääb ka siis, kui ettevõtted kriisist välja rabelevad. „Ei ole mõtet hoida bilansis 15 miljoni euro eest seadmeid,“ põhjendas ta.

Elektroonikainseneri haridusega Miroslaw Pienkowski tuli Saksamaalt Eestisse 1990. aastate alguses.

Otsis partnereid, kes valmistaks titaanist tooteid. “Kes saaks selleks parem olla kui spetsialistid endisest Nõukogude sõjatööstusest?” on ta varem põhjendanud, miks valis välja Baltijetsi tehase Narvas.

Kui tehas suleti, ostis Pienkowski ühe treipingi ja freespingi ning üüris osa tehasest. Palkas kuus inimest.

Toetab rahvusvahelist Chopini-nimelist noorte pianistide konkursi.

Vana tuttav saneerib Pienkowski ettevõtteid

Saksa ärimehe Miroslaw Pienkowski firmade saneerija Andro Kullerkupp teab teda aastaid.

Kullerkupu firma aitas Pienkowskil 7 miljoni euro jagu investeeringuid leida. Sellest 3 miljonit eurot moodustas 2011. aastal saadud EASi investeeringutoetus. “Olen nõustanud Miroslawi, aga enne saneerimist oli sellega kaheaastane paus,” lausus Kullerkupp.

Kullerkupp kirjeldas, milline mulje tal Pienkowskist on. Näiteks ei saaks Pienkowski finantsjuhti palgata, sest siis peaks Exceli põhjal kolmandiku inimestest lahti laskma. „Ma ei saa seda teha, sest tean, millist elu nende pered elavad, ütleb Miroslaw. Ta hoolib oma inimestest ikka täielikult. Ka tehases ringi käies on näha, et inimesed peavad temast lugu. Hirmujuhtimist ei ole, aga väga autoriteetne on ta küll,“ rääkis Kullerkupp.

Omal ajal suhtus Kullerkupp Pienskowskisse kahtlevalt. „Kui kokku saime, siis tema juttu ma küll ei uskunud. Tundus muinasjutt, millest räägib. Et tehases on 20 000 ruutmeetrit täis kõrgtehnoloogiat. Kui tehasesse läksin, siis mõistsin, et kõik, mida see mees rääkis, on tõsi. Kui inimesed temaga kohtuvad, võivad nad temas kahelda.“

Pienkowski on Kullerkupult välja teeninud võrdluse Steve Jobsiga. „Tuli tellimus suure kuue meetri pikkuse titaandetaili värvimiseks. Elektrolüüsid toimuvad vannides, Euroopas ei olnud pikemat vanni kui neli meetrit, aga nad panid tavalisele põrandamopile elektri külge ja määrisid detaili. Ta on nagu tagurpidimõtleja-mees,“ jutustas Kullerkupp, kuidas Pienkowski on võimatuna näivaid olukordi lahendanud.

Pienkowskil on korter Narvas ja kodu Saksamaal Baden-Badenis, kuid ta ei ela Kullerkupu sõnul praalivalt ja luksuslikult. „Tema põhiline elukoht on lennuk, nagu ta ise ütleb,“ sõnas Kullerkupp.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum