Swedbank Eesti 2017. aasta I kvartali kasum ulatus 44,5 miljoni euroni, langedes 2 protsenti võrreldes 2016. aasta esimese kvartaliga. Languse põhjustas peamiselt kasvanud laenukahjumite reserv, teatas pank.
- Swedbank Eesti juht Robert Kitt Foto: Sander Ilvest / Postimees /Scanpix
“Meie laenuportfell kasvab stabiilselt ning portfelli kvaliteet püsis tugev. See tähendab, et Eesti ettevõtete rahaline tervis on hea ja investeerimisvalmidus kasvab,” ütles Swedbank Eesti juht Robert Kitt. Ka eraisikud on tema sõnul aktiivsed – nii tarbijakrediidi kui eluasemelaenu portfellid on kasvanud alates 2014. aasta teisest kvartalist.
Laenud ja hoiused
Laenumahud on eelmise aastaga võrreldes 5 protsendi võrra kasvanud. Kasvu oli näha kõigis laenuportfellides, kusjuures kõige suurem oli see eluasemelaenude, tarbijafinantseerimise ja ettevõtete puhul.
Hoiuste mahud kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 8 protsendi võrra. Kasvu toetasid nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste deposiidid.
Krediidikvaliteet
Laenukahjumite reserv ulatus 1 miljoni euroni (2,7 miljonit 1. kvartalis 2016). Krediidikvaliteet on jätkuvalt hea.
Tulud ja kulud
Puhas intressitulu kahanes 1 protsendi võrra võrreldes 2016. aasta esimese kolme kuuga. Kahanemise põhjuseks on peamiselt madalamad intressimäärad, tulemust toetasid aga kõrgemad laenumahud. Puhas teenustasutulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 1 protsendi võrra. Seda mõjutas teenustasutulu kasv varahalduses ja igapäevapanganduses.
Kogukulud kasvasid 2016. aasta esimese kolme kuuga võrreldes 2 protsendi võrra. Kasvu tõid kaasa kõrgemad tööjõukulud, kuid osa sellest korvasid madalamad hoonete halduskulud.
Äriarendus
Esimeses kvartalis hakkas Swedbank oma klientidele pakkuma uut autentimisvahendit Smart-ID. See on turvaline lahendus internetipanka ja mobiilipanka sisenemiseks, maksete tegemiseks ja dokumentide allkirjastamiseks.
Kliendid on väga hästi vastu võtnud eelmise aasta lõpus turule toodud väikelaenu taotluse mobiilipangas.
Lisaks on Swedbank Eesti väljastanud üle 120 000 viipekaardi alates nende kasutuselevõtust 2016. aastal. Ka viipemakseid võimaldavate terminalide hulk kasvab kiiresti ja ligi 50 protsenti kaupmeestest ja teenusepakkujatest, keda teenindab Swedbank, pakuvad nüüd viipemakseid.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.