Euroopa Liidu reform tähendab muutust ka eurotoetustes

„Eestil tuleb võidelda selle jätkumise eest,“ ütles endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas täna Euroopa Komisjoni korraldatud debatil „Euroopa Liidu tulevik: mis saab eurorahadest?“

Kui muutub Euroopa Liidu olemus – Euroopa Komisjon pakkus aruteluks välja viis erinevat stsenaariumi – kajastub see ka selles, mida liikmesriigid on edaspidi valmis ühiselt rahastama. Samuti mõjutab see, et liidust on lahkumas nii suur netomaksja nagu Suurbritannia. „See tähendab, et iga euro on veelgi täpsemalt arvel kui enne Brexitit,“ ütles Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor Marc Lemaitre. Juba on mitmed teised netomaksjad nagu Saksamaa ja Rootsi jõudnud öelda, et nemad pole nõus tekkivat auku lappima.

Juuni lõpuks esitab Euroopa Komisjon – samuti aruteludeks – erinevad alternatiivid, kuidas võiks liidu reform muuta liidu eelarvet. Endise Itaalia peaministri Mario Monti juhitud komisjon on analüüsinud ka rahastusallikate muutust. Siim Kallas tõdes, et praegusel põhimõttel – et eelarve pannakse kokku liikmesriikide sissemaksetest ELi eelarvesse – saab ELi järgmise eelarvekava kokkupanek olema väga keeruline.

Nii peabki alanud debatt välja selgitama, mida ühistest vahenditest ollakse edaspidi valmis rahastama. Ühtekuuluvuspoliitika moodustab praegu kolmandiku ELi eelarvest.

Eesti kohta on välja rehkendatud, et iga perioodil 2007-2013 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kulutatud euro on aastaks 2023 lisanud SKPsse 2,74 eurot. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid aitasid muuhulgas kaasa sellele, et Eestis on tänaseks töötu abirahade kõrval olemas ka aktiivsed tööturu meetmed.

Siim Kallas juhib Euroopa Liidus töögruppi, mis otsib viise, kuidas ELi struktuurivahenditega seotud bürokraatiat vähendada. Probleem on selles, et keegi ei usalda kedagi, mis eeldab tohutut audiitorite armeed ja kuhjade viisi regulatsioone. Kokkuvõttes tähendab see seda, et summade kasutamine on vähem efektiivne kui see olla võiks, nentis Kallas.