IRLi allakäigutrepp

Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna ja Urmas Reinsalu Riigikogus 2010. aastal.  

Täna uut esimeest valiva IRLi menu on läbi aegade käinud üle kivide ja kändude. Viimaste aastate tulemused on aga kukkunud eriti järsult. Mis on juhtunud?

2. detsembril 1995 loodi rahvuslik-konservatiivne erakond Isamaliit, mille juhid olid 2006. aastani järgemööda Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam ja Tõnis Lukas.

8. detsembril 2001 loodi erakond Res Publica, mille esimehed olid järgemööda Rein Taagepera, Juhan Parts ja Taavi Veskimägi.

Mart Laar 2011. aastal Andrus Ansipiga koaltisoonilepingut allkirjastamas.  Foto: Veiko Tõkman

4. aprillil 2006 teatasid Isamaaliit ja Res Publica ühinemiskavatsusest. Algselt väljapakutud uue erakonna nimi oli Erakond Eesti Eest.

4. juunil 2006 kiitis ühinemise heaks mõlema erakonna üldkogu. Ametlikult registreeriti uus erakond 15. novembril 2006.

21. oktoobril 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks.

Pronksöö rahutused 2007. aastal  Foto: Andras Kralla

Aprill 2007 Pronksiöö. Tallinnas puhkesid rahutused pärast seda, kui Tõnismäelt viidi kalmistule ära nn pronkssõdur. Andrus Ansipi juhtimisel võttis rahvus-konservatiivse poliitsuuna IRLilt paljuski üle Reformierakond.

26. mail 2007 valiti 986 poolthäälega erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud Mart Laar.

Märtsis 2007 riigiikogu valimistel kogus erakond 98 203 häält ehk 17,9 protsendi valijate toetuse. See tähendas parteile 19 kohta parlamendis. Võrreldes Isamaaliidu ja Res Publica tulemustega 2003. aasta riigikogu valimistel kaotati kokku 16 kohta, seda peamiselt Res Publica tugevalt kahanenud populaarsuse tõttu.

IRLi endised kampsunid lõid 2014. aastal Vabaerakonna, mis asus usinalt IRLi reitingut sööma.  Foto: Raul Mee

Juuli 2011 puhkes sisekriis ehk kampsunite mäss, kui eelkõige endise Isamaa tiiva vanemad esindajad eesotsas Tõnis Lukase ja Andres Herkeliga ähvardasid erakonnast lahkuda.

2011. aasta novembris puhkes nn elamislubade skandaal, kui „Pealtnägija“ paljastas, et selles oli oma roll ka IRLiga seotud poliitikute Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi äriühingul. Mõlemad lahkusid poliitikast, kuid jälg jäi. (Toimetus on artiklit muutnud ja täiendanud 19.02.2020. Riigiprokuratuuri 2012. a algatatud kriminaalmenetlus, uurimaks kas äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, mille käigus muuhulgas käsitleti ka Stelmachile kuulunud äriühingu võimalikke seoseid uuritud tegevustega, lõpetati aasta hiljem, kuna äriühingute välismaalastest osanike poolset valeandmete esitamist ei tuvastatud).

28. jaanuaril 2012 valiti erakonna uueks esimeheks Urmas Reinsalu.

24. märtsil 2012 loodi suuresti endise Rahvaliidu vundamendilt IRLile konkurent Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE.

Jaanuar 2014 loodi IRLi teine vahetu konkurent ehk Vabaerakond, mida vedasid endised IRLi liikmed, nn kampsunid.

Märts 2015. aasta riigikogu valimistel sai IRL riigikogus vaid 14 mandaati ja oli nende valimiste suurim kaotaja. Seevastu Vabaerakond sai 8 ja EKRE 7 kohta.

6. juunil 2015 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks Margus Tsahkna.

Jaanuar 2016 Tsahkna tuli välja IRLI uuendamisplaaniga, mis saab nimeks Isamaa 2.0.

Aprill 2017 kriisis IRL toetas esimehe Margus Tsahkna muudatusettepanekuid vaid osaliselt. Tsahkna otsustas ametist loobuda.

Kaitseminister, senine IRL esimees Margus Tsahkna enam IRLi juhatusse ei kipu.  Foto: Raul Mee

IRLi ja tema eelkäijate valimistulemused

2003. aasta

Isamaaliit - 36 169 häält ehk 7,3% valijate toetusest. Mandaate 7.

Res Publica - 121 856 häält ehk 24,6%. Mandaate 28.

2007. aasta

IRL - 98 203 häält ehk 17,9 protsendi valijate toetusest. Mandaate 19.

2011. aasta

IRL - 118 023 häält ehk 20,5% valijate toetusest. Mandaate 23.

2015. aasta

IRL - 78 697 häält ehk 13,7% valijate toetusest. Mandaate 14

Allikas: vvk.ee

Hetkel kuum