Rahandusministeerium: Eesti majanduse tase endiselt küllaltki madal

Esimese kvartali kiire kasvu andmeid tõlgendades tuleb vaadata ka suuremat pilti ehk seda, kuidas Eesti majandus on kriisist taastudes arenenud, märkis Aben. Selleks, et kiireid kasvunumbreid ka edaspidi näha, eeldab see nõudlust toetavat raha- ja eelarvepoliitikat kogu ELis, mida on soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Esimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist.

Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale majanduslangusele järgnenud perioodil viis aastat tagasi, kuid pärast seda on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv olnud keskmiselt 1,8 protsenti, mis ilmselt ei vasta Eesti potentsiaalile. Kriisist taastudes on kasvu tagasi hoidnud madal nõudlus nii sisemajanduses kui ka välisturgudel. See on avaldunud majanduskonjunktuuri näitajates, mis on viimase viie aasta jooksul olnud tagasihoidlikud ja mis eriti oluline, väga stabiilsed – ilma selgete optimismi- ja pessimismiperioodideta. Selline stabiilsus aga ei ole ilmselt kooskõlas julgete tarbimis- või investeerimisotsustega, mis toetaksid nõudlust ja aitaksid kriisist lõplikult välja tulla. Eelmise aasta lõpust alates aga on majanduskonjunktuur järsult paranenud kogu Euroopa Liidus, millega on kaasnenud ka majanduskasvu selge kiirenemine. Sellest on osa saamas ka Eesti.