Korterite odavnemiseks pole ühtegi põhjust

SEB jaepanganduse divisjoni juhi Tõnu Sepa sõnul pole küsimus selles, kas turu kasv jätkub, vaid pigem, mis tempos see jätkub.  Foto: Andras Kralla
Urmo Andressoo • 4. juuli 2017 • 4 min
Jaga lugu:

Kuigi korteri keskmist ruutmeetrihinda mõõtev Pindi kinnisvaraindeks on tänavu rohkem langenud kui tõusnud, kõnelevad pangad kui ühest suust – turg on tugev ja hoolimata lühiajalistest kõikumistest muutuvad korterid kallimaks.

Põhjuseid, miks korteri hind langema peaks, SEB jaepanganduse divisjoni direktori Tõnu Sepa sõnul lihtsalt ei ole. Ehituse ja kinnisvaraarenduse sisendhinnad kasvavad. Palgakasv ja madal töötuse määr tõstavad jätkuvalt tarbijate kindlustunnet, viitas Sepp.

Koostisosade loetelu on pikk

„Ruutmeetri hinna kõikumine on ilmselt kevadise suure aktiivsuse raugemise või müügi ootel kinnisvara väikese suurenemise tagajärg,“ arvas ta. Pindi hinnaindeksi kõikumist võib Sepa sõnul mõjutada ka suurem tehinguaktiivsus väljaspool tõmbekeskusi. „Aasta algus on ju maakodude ja suvilate ostu kõrghooaeg,“ ütles ta.

Sepa sõnul pole küsimus selles, kui kõrgele võib korteri keskmine ruutmeetrihind tõusta, vaid tuleks küsida, kas hinnakasv üldse peatub ning kui jah, siis kui kauaks. „Kõik sõltub hinnakasvu toiteahelas olevatest komponentidest: milline on majanduskasv ja kuidas see mõjutab tarbijate finantsvõimekust, kas inflatsioon kasvab või kahaneb, millised on ehituse sisendite hinnamuutused (aktsiisid, palgad, maksud),“ loetles Sepp. Tema peab suurimateks hinnamõjutajateks reaalpalga muutust, inflatsiooni ja majanduskasvust tulenevat tarbijate kindlustunnet.

Tarbija tunneb end kindlalt

LHV jaepanga finantseerimisosakonna juhi Catlin Vatseli sõnul ootavad nad suvel turu rahunemist. „Turgu võib mõjutada Eesti Euroopa Liidu eesistumise poolaasta, mis kujundab renditurgu ja üürihindasid,“ spekuleeris Vatsel.

Majanduse üldine foon on Vatseli kinnitusel tugev. Ostujõud ja reaalpalk on kasvanud, samuti on laenude ja hoiuste suhe väga tugeval tasemel. „Klientide keskmist omafinantseeringu määra näeme umbes 40% juures. Samuti on intressikeskkond jätkuvalt soodne,“ ütles Vatsel. Ta lisas, et pangad kaaluvad väga hoolikalt, kellele ja kui palju laenu antakse.

Vatsel viitas, et konjunktuuriinstituudi tarbijate kindlustunde indikaator oli mais pikaajalise keskmisega võrreldes märgatavalt kõrgem. „See on väga seotud kinnisvara ostmise ja laenuvõtmisega,“ kinnitas ta.

Kõrget kindlustunnet arvesse võttes ei ole Vatseli hinnangul põhjust arvata, et tehingute aktiivsus sügisel langema peaks. See, kas ja kui palju kinnisvara hind muutub, sõltub Vatseli sõnul sellest, kas turule tuleb palju uusarendusi või mitte. „See võib mõjutada järelturu korterite hindu ja likviidsust,“ ütles ta.

Konkurents kammitseb kasvu

„Viimasel ajal on keskmine ruutmeetri hind ja ühes sellega tehingu hind tõusnud üksikutes piirkondades,“ ütles Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhi Ero Viik. Märgatavam hinnatõus toimus Viigi kinnitusel 2012.–2015. aastal. Korterihinnad kasvavad enim piirkondades, kus kasvab uute korterite osakaal. Väljakujunenud elamispiirkondades on hinnatõus võrreldes mulluse või tunamullusega Viigi kinnitusel selgelt aeglustunud.

Viigi sõnul on positiivne, et arenduste mahu kasvuga on sammu pidanud ka ostuhuvi. Kui raha väärtus oluliselt ei muutu, tarbijate sissetulekud kasvavad ja nende kindlustunne ei vähene, ei juhtu Viigi arvates midagi ka tugeva nõudlusega. Eluruumide hinnatõusu peaks teisalt pärssima tihenenud konkurents arendajate vahel.

Kui tarbija kindlustunne peaks kukkuma, kukub Viigi sõnul ka tehinguaktiivsus ja keskmine hind. Järgmise 12 kuu jooksul võib tema sõnul küll lühiajalisi kõikumisi ette tulla, kuid seda, et hinnad oluliselt tõuseksid või langeksid, ta ei näe.

„Ajalugu on näidanud, et kinnisvaraturg on tsükliline, igale tõusule järgneb aja möödudes langus. Millal see langus võiks meie õuele jõuda, on keeruline öelda,“ nentis ta. Asjaolusid, mis turu kukkumiseni võivad viia, on Viigi sõnul mitu ja neid on keeruline ennustada.

Kodulaenude maht kõvas kasvus

Inimeste huvi korteriostu vastu kinnitab ka korterilaenu taotlejate kõrge huvi. Kui mullu mais väljastati kinnisvaraga tagatud laene turul 95,8 miljoni euro eest, siis tänavu mais juba 112,2 miljoni eest ehk üle 17% enam.

Paljud soovivad vahetada vana kodu uue ja parema vastu, ütles SEB jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp. Ta märkis, et ettevaatlikkuse tõttu on paljud tarbijad laenu võtmist pikalt edasi lükanud. „Nõustamiste arv on kasvus ja seda mitte ainult laenuteemal,“ ütles Sepp.

Tema sõnul on suurem huvi ka investeerimise ja riskide kaitse vastu. Ainuüksi tänavu on SEB töötajate arvel üle 7000 terviknõustamise, täheldas Sepp. Ka Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viigi sõnul on majanduse üldist tonaalsust arvestades eluasemelaenude kasv täiesti mõistetav.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt