• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 09.08.17, 08:36

Eesti ekspordivedurid on elektriseadmed ja puit

Kaupade eksport kasvas juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatas statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.
Puit ja puidutooted on Eesti üks põhilisi ekspordiartikleid.
  • Puit ja puidutooted on Eesti üks põhilisi ekspordiartikleid. Foto: Andras Kralla
Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 mln eurot), Venemaale (29 mln eurot) ja Saksamaale (21 mln eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 mln eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8% ja re-eksport 18%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.
Enim imporditi Soomest
Juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
Teises kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 mln eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kaupade eksport 10% ning import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.
II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele