Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ekspordivedurid on elektriseadmed ja puit

    Puit ja puidutooted on Eesti üks põhilisi ekspordiartikleid.Foto: Andras Kralla

    Kaupade eksport kasvas juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatas statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.

    Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot).
    Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 mln eurot), Venemaale (29 mln eurot) ja Saksamaale (21 mln eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 mln eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.
    Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.
    Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8% ja re-eksport 18%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.
    Enim imporditi Soomest
    Juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.
    Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
    Teises kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 mln eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kaupade eksport 10% ning import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
    2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.
    II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Raadiohommikus: ehitusest, pangandusest ja investeerimisest
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.