Kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus

Keskmise brutokuupalga kasv ulatus teises kvartalis ligi 7 protsendini. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur veerandil tööstus- ja teenindusettevõtetest ning lausa pooltel ehitusettevõtetest. 

Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem, nentis Elmik. Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni. Täitmata ametikohtade arv oli esimeses kvartalis viimase kaheksa aasta suurim. Tööturule lisab pingeid ka tööealise elanikkonna vähenemine. Sellel aastal on tööealisi Eestis 6000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi, seisis pressiteates.

Lisaks kiirenes teises kvartalis palgakasv mõnevõrra madalama võrdlusbaasi tõttu. "Aasta kokkuvõttes peaks keskmise brutopalga kasv jääma siiski mõnevõrra aeglasemaks kui eelmisel aastal," märkis Elmik.

Elmik märkis, et teises kvartalis jätkus ilmselt kiire majanduskasv. Kuna hõivatute arv samal ajal alanes, siis palga- ja tootlikkuse kasvu vaheline erinevus meie hinnangul vähenes, hoolimata palgakasvu kiirenemisest.

Keskmine brutokuupalk tõusis enamikul tegevusaladel, olles kiireim mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Elmiku sõnul ei muutunud keskmine palgatase kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses.

Ostujõu kasv aeglustub

Elmik märkis, et palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal, kuna hinnad tõusevad. Teises kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu, selle aasta esimesel poolel suurenes jaemüük vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi kiire palgakasv jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal oluliselt kiirenema, kuna maksuvaba tulu tõus jätab enamikule rohkem raha kätte. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.