Kuidas Seppikud Savisaarele kiirlaenu andsid

19. september 2017, 06:00
Ain Seppik täna kohtupingis.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170919/NEWS/170919650/AR/0/AR-170919650.jpg

Täna tunnistasid kohtus Ain Seppik ja tema poeg Sulev, et Edgar Savisaarele abielulahutuse tarvis antud kiire laenu puhul ei huvitanud neid läbi offshore-firmade kulgenud ja selle eest rahapesukahtluse saanud laenu tagasi maksmise skeem, sest nende huvi oli vaid raha tagasi saada.

Savisaare kauaaegne sõber, kunagine minister, riigikogu liige ja keskerakondlane Ain Seppik ütles tänakohtus, et 2009. aastal pärast kohalikke valimisi helistas Savisaar talle ja küsis, kas tema poegadel Sulevil ja Siimul või nende firmadel oleks võimalik talle laenu anda.

Toona olid Seppikud-Savisaared perekonniti veel lähedased ja lävisid sageli. Viimane omavaheline jutuajamine toimus Savisaare ja Seppiku vahel alles 2012. aastal, mil viimane Keskerakonnast välja astus. Eile kohtus kuulas Savisaar Seppiku tunnistust huviga ja enne Seppiku lahkumist vahetasid vanad tuttavad ka põgusa tervituse.

Sulev Seppik täna kohtupingis.

„Isa palus“

Ain Seppik konsulteeris Savisaare kõne peale 2009. aasta sügisel oma vanema poja Suleviga. „Vormistati põhjalik laenuleping 2,7 miljonile kroonile (173 000 eurot) ja samal päeval kanti minu meelest see summa ka üle," meenutas Seppik. Savisaar ei öelnud, mille jaoks tal laenu vaja oli ja Seppikud ka ei küsinud. „Ma usaldasid Savisaart ja teadsin, et tal on abielulahutus käimas.“

Samuti täna kohtu ees tunnistanud Sulev Seppik ütles, et laenu andsid Seppikud Savisaarele tagatiseta, kuid see polnud nende jaoks tavapärane. „Isa palus,“ põhjendas Sulev Seppik kogu tehingut Savisaarega. Laen anti oktoobri lõpus, Savisaar pidi selle tagastama novembri lõpus, aga maksis detsembris. Viivist talle ei arvutatud, ometi tasus Savisaar tagasi 500 eurot rohkem kui oli Seppikutelt saanud. Selle põhjust Sulev Seppik ei mäletanud.

Laenu tagatisest polnud juttu, sest see oli nii lühiajaline. „Mina ja Sulev usaldasime Savisaart. Polnud alust arvata, et ta tagasi ei maksaks. Arvestades Edgar Savisaare tausta, kindlat töökohta – kuu aja jooksul olnuks võimalik tal kas või pangast laenu saada. Ta ütles aga, et raha oli vaja kiiresti, seda oli vaja kasutada lahutusega kinnisvara jagamiseks. Rohkem ma ei küsinud,“ rääkis Ain Seppik.

Seppikud kandsid laenu oma Eestis registreeritud firma Bravotex OÜ kontolt Savisaare isiklikule kontole, kuid laen tagastati Seppikute Antigua ja Barbudal registreeritud firma PA Shipping Ltd kontole. Sinna omakorda kanti raha Panamal registreeritud firmast Pipa Business Corporation. Suhtlust selle jaoks vahendas Sulev Seppiku sõnul isa Ain Seppik.

Seppikud täna kohtus.

Raha läks ringkäigule mööda palmisaari

Selle toona tundmatu Panama firma taustast ei tea Sulev Seppik enda kinnitusel tänaseni  midagi. „Minu jaoks oli ükskõik, kes mulle selle laenu tagastab. Peaasi, et saan oma raha tagasi.“ Ka Ain Seppik ütles, et ta seda firmat ei tea, kuid arvas, et ju see on kuidagi Suleviga seotud. "Shipping viitab laevandusele ja me tegelesime toona ka laevandusega,“ selgitas ta.

Pipa Business Corporation asus küll Panamal, kuid ettevõtte konto Šveitsi pangas. Sealt kanti raha Seppikute Antigua ja Barbuda firma kontole, kust nad ise kandsid selle oma Tallinna Äripanga kontole, kust liikus raha edasi lõpuks Bravotexi  – Seppikute Eesti firmasse, kust algne laen väljastati.

Kuigi Savisaar oleks pidanud selle laenu oma majanduslike huvide deklaratsioonis avalikustama, ei teinud ta seda, kirjutas toona Eesti Ekspress. Kahtlase laenu avastas Eesti rahapesu andmebüroo ning politsei alustas väärteomenetlust.

Laenusummast mitteteatamise eest trahvis politsei Savisaart 2010. aasta lõpul 9000 krooniga (575 eurot). Seejärel huvitus laenust kaitsepolitsei, hakates 2011. aastal uurima süüdistusele eelnenud laenu tagamaid seoses võimaliku rahapesuga.

Savisaarega seostatud Arsai fondi pangakonto oli Šveitsis avatud juba 1997. aastal. Savisaar on öelnud, et tegemist on fondiga, mis aitas tutvustada tsentristlikku maalimavaadet ja kirjastada tema raamatut "Tõde Eestist".

Kuna Arsai Investment maksis Savisaarele raamatute "Tõde Eestist" kirjutamise eest enneolematult suure, 173 551 euro suuruse honorari, siis loetigi Savisaare võlg Panama offshore-ettevõtte ees tasutuks.

"Tagatise suurus võrdus Savisaare honorariga raamatute kirjutamise eest. Asjaolu, et raamat "Tõde Eestist" on käesolevaks ajaks ilmavalgust näinud, ei tohiks enam vaidluse all olla," teatas Nääs tollal.

Delikaatne teema

Laenu andmise aegu olid Savisaarte ja Seppikute vahel lisaks erakondlikele ka tihedad perekondlikud suhted. Ain Seppik ütles, et pidas Savisaart oma sõbraks. Just sellepärast ei küsinud ta ka laenu kohta liiga palju küsimusi, sest teadis, et Edgar Savisaarel oli käsil abielulahutus Vilja Savisaarest ja see oli delikaatne teema.

„Lahutus oli Savisaare jaoks mitte ainult delikaatne, vaid murranguline teema. Oli näha, et see protsess mõjus talle väga raskelt. Iga tipp-poliitik soovib sellise teema avalikult käsitlemise vältimist,“ vastas Seppik kohtus Savisaare kaitsja Oliver Nääsi küsimusele, miks võis eelistada Savisaar oma lähedast sõpra laenu küsimiseks.

Edgar Savisaar laenas Panama kaudu sisuliselt iseendalt raha.

Tunnistajatena astusid täna kohtus üles ka endine Kristiine linnaosa vanem ja praegune Keskerakonna juhatuse liige Mihhail Korb, Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, kunagine abilinnapea ja Meritoni hotelli veekeskuse laienduse projekti juhtinud Priit Willbach, Pikk 29/33 kinnistuga seotud ettevõtja Gela Karlõšev, Alexander Kofkini ettevõtte töötaja Siim Kadak, linnavalitsuse ametnik Raivo Herma ning Keskerakonna kampaania rahastamise episoodides Anti Kauk, Toomas Tõnts ja Mihhail Vladislavlev. Samuti tunnistama kutsutud Jüri Kurba esitas arstitõendi.

Riigiprokuratuur süüdistab Edgar Savisaart korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Samas kriminaalasjas on süüdistus esitatud ka Alexander Kofkinile, Vello Kunmanile, Villu Reiljanile, Hillar Tederile, Kalev Kallole, Aivar Tuulbergile, Priit Kutserile ja MTÜ-le Eesti Keskerakond. Villu Reiljan läks prokuratuuriga kokkuleppele. Priit Kutser lootis saavutada prokuratuuriga oportuniteeti, kuid prokuratuur polnud sellega nõus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2017, 18:34
Otsi:

Ava täpsem otsing