Eesti riigihangete korraldus oli möödunud aastal Euroopa Liidu riikide seas üks paremaid, selgub Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabelist. Lisaks Eestile sai Euroopa Komisjonilt kõrgeima hinnangu ka näiteks Soome, Rootsi, Norra ja Leedu. Läti riigihangete korraldus hinnati keskmisele tasemele.

Arvesse võeti riigihanked, mille maht ületas rahvusvahelist piirmäära ehk viite miljonit eurot. Eestis korraldati 2016. aastal seda summat ületavaid hankeid kokku 1,3 miljardi euro väärtuses, mis moodustas üle poole kogu hangete mahust.

Eesti riigihangetel vähenes pakkumuste hindamisel madalaima hinna kriteeriumi kasutamine aastaga 13 protsendi võtta 65 protsendini. Ühe pakkujaga hangete osakaal vähenes 5 protsendi võrra 17 protsendini. Mitme asutuse ühiselt korraldavate hangete osakaal kasvas 7 protsendilt 9 protsendini.

"Euroopa Liidu ühtse turu tulemustabeli näitajad kinnitavad, et Eesti riigihankepoliitika viimaste aastate arengud on kooskõlas Euroopa Liidu üldpõhimõtetega, nagu näiteks parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamine, võrdne kohtlemine ja läbipaistvus,“ tõdes rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.