Versobanki vari Tallinna börsil

10. oktoober 2017, 06:00
Versobanki eksjuht Riho Rasmann ei avalda, miks pangast lahkus. „Ma ei pea seda kommenteerima. On ka isiklikke asju,“ kostis Rasmann ja lisas, et tema lahkumise taga oli „rida põhjusi“.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171010/NEWS/171009737/AR/0/AR-171009737.jpg

Rahapesulugudesse mattunud Versobanki juhi kohalt lahkunud Riho Rasmann veab endiselt Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni, mis tekitab küsimusi. Börs jätab liikmete vahetamise aasta lõppu.

Komisjon noteerib börsiettevõtteid, võtab neid kauplemisele ja lõpetab selle, samuti teeb järelevalvet börsiettevõtete ja börsi liikmete üle ning määrab sanktsioone.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler kuulis ajakirjanikult, et Riho Rasmann börsi juures järelevalvekomisjoni juhib. „Kui ütlete, et Riho Rasmann on komisjoni esimees, on see mulle üllatus. See fakt iseenesest tuli ootamatult,“ tõdes Kessler. „See on huvitav,“ lisas ta ja selgitas, miks nii ütleb. „Sellepärast, et Versobankis olid probleemid omal ajal rahapesuga ja Riho Rasmann oli sel ajal Versobanki juht.“

Versobank ja rahapesu

Selle aasta kevadel kirjutas Postimees, et Rasmann pidi juhikohast loobuma tõenäoliselt seetõttu, et finantsinspektsioon käis kolm korda Versobanki kontrollimas, avastas puudusi ja tegi ettekirjutused. Viimane nendest kontrollidest jäi läinud aasta novembrisse, ametist lahkus Versobanki 12 aastat juhtinud Rasmann tänavu jaanuaris. Selle kohta saabus lakooniline teade: Rasmann sulges panga ukse enda järel omal soovil. Postimees kirjutas veel, et Versobanki kontodelt Eestis liikus aastatel 2013–2014 rahapesuga läbi üle 205 miljoni euro.

Praegu rääkis finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler Äripäevale, et nad tegid Versobankile ettekirjutusi, kuna sisekontroll ei toiminud rahapesu tõkestamisel nii, nagu ta peaks. „Sisekontrollisüsteem ei ole asi iseenesest. Keegi ta ehitab ja vastutab kontrollisüsteemi toimimise eest – kui ei ole teisiti otsustatud, siis nendeks on tippjuhid.“

Kessler ei kinnitanud Versobanki probleemide lõplikku lahenemist. Selle asemel märkis ta, et pangaga kestab „jätkuv dialoog“. Versobanki pärast Rasmanni juhtima läinud Aivo Adamson on tõdenud, et pank on sel aastal pidanud sulgema umbes 700 kliendikontot ja on saatnud teiste pankadega võrreldes rahapesu andmebüroosse kõige rohkem teateid. „See ei ole asi, mille üle uhked peaksime olema. Tõestab, et meil on vaja oma klientidega veel tööd teha,“ on öelnud Adamson.

Börsijuht Kaarel Ots sõnas, et kuna järelevalvekomisjon on sõltumatu ja ta ise ei määra liikmeid komisjoni, siis on keeruline Rasmanni komisjoni etteotsa kuulumist kommenteerida. „Kui komisjon oleks kuidagipidi meie kontrollitav, siis saaksin seda täpsemalt kommenteerida. Aga selle mõte on, et ta ei oleks kontrollitav,“ rääkis Ots.

E-kirja teel vastates ütles Ots, et nende teada lahkus Rasmann Versobankist omal soovil ning kas Rasmann sobib noteerimis- ja järelevalvekomisjoni esimeheks, otsustab Nasdaq Tallinna nõukogu. „Küll märgin, et komisjoni liikmed on asjade arutamisel ja hääletamisel võrdsete õigustega ning komisjoni juhi nimetus on sisuliselt formaalne.“

Omanikud rahul

Nasdaq Tallinna ASi nõukogu juht Arminta Saladžiene kommenteeris, et muudatusi nad järelevalvekomisjonis veel ei tee.

Rasmann kuulub komisjoni börsi püstipanemise algusest ehk 1990. aastate keskpaigast. Selles, kas pärast probleeme Versobankis sobib ta järelevalvekomisjoni juhtima, ei ole Rasmanni hinnangul küsimust. „Ma küll nagu siin probleemi ei näe. Olen sellel kohal olnud pikka aega. Järelikult börsi omanikud on asjaga rahul,“ lausus Rasmann. „Versobank ei ole ainuke pank, mis on ettekirjutusi saanud.“

Küsimusele, kas börsist on keegi pärinud, mis Versobankis juhtus, vastas Rasmann eitavalt. Kas Rasmann börsi asemel oleks küsinud? „Ma ei tea,“ sõnas ta. Pärast pausi jätkas Rasmann: „See, kui toimus kontroll ja finantsinspektsioon tegi meile ettekirjutusi ... Need ongi selleks, et neid täidetaks ja Versobank täitis ettekirjutusi.“

Ta leiab, et ei teinud Versobanki juhtides midagi fundamentaalselt valesti. Asju saab lihtsalt alati paremini teha, lisas Rasmann, kelle sõnul ei pidanud ta endiselt töökohalt lahkuma, kuna pank tema juhtimisel rahapesu tõkestades põrus.

„See ei olnud tingitud rahapesuasjadest. Kui keegi on seda kirjutanud, a la Postimees, siis las Postimees tõestab seda,“ ütles Rasmann. Miks ta lahkus, Rasmann aga ei avaldanud. „Ma ei pea seda kommenteerima. On ka isiklikke asju,“ kostis Rasmann ja lisas, et tema lahkumise taga oli „rida põhjusi“.

Uut töökohta Rasmannil veel ei ole. „Ma ei tegele mitte millegagi. Tegelen oma asjadele mõtlemisega. Plaane on, aga nendest on vara rääkida.“

Nõukogu vaibal

Kui tihti sai Rasmann nõukogult peapesu, kui inspektsioon avastas kontrolle tehes puudusi? „Ma ei oska öelda, kas see on peapesu saamine … Kui teemat arutatakse, siis loomulikult nõukogu on kontrollorgan. Nõukogus olid omanike esindajad, kes küsisid, mida juhatus plaanib teha ja juhatus ütles, et plaanime seda, seda ja seda. Kinnitati töökava ja nõukogu jälgis pärast selle täitmist.“

Rasmann viis jutu rahapesu tõkestamise teemale laiemalt, leides, et nõuetega on liiga karmiks mindud. „Pankadele on pandud kohustused, mis eeldavad, et peaksime olema osavamad kui politsei või kes iganes. Tegime tuhandeid teateid rahapesu andmebüroole. Oli üks-kaks keissi, kus rahapesu andmebüroo lõpuks midagi tegi, enamikul kordadel ei teinud,“ rääkis ta. „Kus kohal peaks pangal olema rohkem võimekust, kui on eri riikide järelevalveorganitel?“

Rasmanni sõnul loobus pank hulgast klientidest, kui finantsinspektsioon leidis, et pank võinuks kontrolliga rangem olla. „Kui meie ütlesime, et tunneme oma kliente, ja kontrollorgan arvas, et ikka piisavalt ei tunne …“ ütles Rasmann.

Kui paljude finantsinspektsiooni etteheidetega Rasmann nõustus? „Kui piltlikult öelda, siis finantsinspektsioon tegi akti, mis oli paarsada lehekülge ja meie vastused olid samamoodi paarsada lehekülge,“ vastas ta ja viitas seejärel taas liigsele kontrollile. „Osaga nõustusime, sest alati saab protseduure paremaks teha. Lõpuks jõuame selleni, et sada inimest kontrollib ja üks inimene tegeleb klientidega ning isegi see ei pruugi tagada, et kõik asjad sada protsenti korras on.“

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler sõnas, et sel juhul tuleb pangal üle vaadata riskiisu ja äriplaan või panustada IKT-põhistele ning muudele kontrollivõimalustele, kui inimressursist on puudus või seda ei soovita kaasata.

"Mälu järgi öeldes olid ka nüüdseks niinimetatud Laundromati alla liigitatud tehingutel selgitused kauba või teenuse kohta,“ nentis finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, et ülekannete põhjendused võivad olla petlikud.

Detailne ülevaade

Inspektsiooni etteheidetest tõi Riho Rasmann näite: iga tehingu kohta peaks olema ette näidata dokumendid. „Samas muutub see absurdiks, kui klient tegeleb näiteks hulgikaubandusega. Esimesel kuul nõuti kogu dokumentatsiooni, et saada aru, kas ta tegeleb sellega, mida on meile deklareerinud. Edaspidi ei hakka ju iga tehingu kohta dokumente küsima, aga mingil hetkel finantsinspektsioon arvas, et oleks pidanud ikka kõigi kohta küsima,“ lausus Rasmann.

„Kuni selleni välja, et klient, kes tegeleb televiisorite hulgimüügiga Ukrainas … Kui finantsinspektsioon küsib meie käest, kas oleme veendunud, et televiisorid tulid ikka konteinerites, siis on see natuke absurdne, kui meil on olemas tolli- ja saatedokumendid. Kas läheme Ukraina sadamasse kontrollima, kas telerid olid konteinerites?“ küsis ta. „Samamoodi võiks küsida näiteks Euronicsilt, kas pank, kelle klient ta on, käib iga kord sadamas vaatamas, kas telerid tulid.“

Rasmann võrdleb rahapesuga võitlemist kirjatehnikaga. „Arvad, et oled viieline, õpetaja ütleb, et põhimõtteliselt oled viieline, aga võiksid veel ilusamini kirjutada.“

Kilvar Kessler lükkab Rasmanni nägemuse taas ümber. „Mälu järgi öeldes olid ka nüüdseks niinimetatud Laundromati alla liigitatud tehingutel selgitused kauba või teenuse kohta,“ nentis ta ja rääkis, et inspektsiooni kahtlus võib tähendada küsimusi tehniliste üksikasjadeni välja. „Isik võib hiljem erinevatel motiividel meie toimingu rebida kontekstist välja ning proovida seda näidata endale justkui sobivas vaatevinklis,“ lausus Kessler.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. October 2017, 16:51
    Otsi:

    Ava täpsem otsing