Tööandjad pakuvad sotsiaalmaksureformi

1) Sotsiaalmaksu miinimumi ehk kuumäära vähendamine 50% töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Kuumäär kujutab probleemi peamiselt nende inimeste palkamisel, kes töötaksid osalise koormusega ja eelmise aasta töötasu alammäärast ehk kuumäärast väiksema tasu eest. Sellisel juhul arvutatakse sotsiaalmaksukohustus ikkagi kuumääralt, mistõttu töötaja reaalne maksukoormus on täiskoormusega töötavast inimesest suurem. Kõrgem reaalne maksumäär osalise koormusega madalapalgalisele tööjõule paneb nad märksa halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes inimestega, kes saavad töötada täiskoormusega.

2) Sotsiaalmaksulae kehtestamine kolmekordse keskmise palga tasemele – et soodustada ettevõtet väärtusahelas kõrgemale tasemele viivate kõrgkvalifitseeritud inimeste palkamist. Eesti tööealine elanikkond väheneb järgmise 25 aasta jooksul keskmiselt 6000 inimese võrra aastas. Ülalpeetavate arv samal ajal kasvab. Selleks, et majandust väiksema töötajate arvuga edasi arendada, tuleb tõsta produktiivsust. Kõrgkvalifitseeritud tööjõud on tootlikkuse tõstmisel võtmetähtsusega. Sotsiaalmaksulagi muudaks kõrge palga maksmise soodsamaks ja seeläbi Eesti tööturgu kõrgkvalifitseeritud tööjõule atraktiivsemaks.

Tootlikkuse tõstmisega kaasneb ettevõtete tulukuse ja konkurentsivõime tõus, tuues kaasa tasuvamaid töökohti ka madalama sissetulekuga töötajatele. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuring tuvastas, et iga uus kõrgkvalifitseeritud töökoht loob kaudse mõjuna teenindus- ja kaubandussektoritesse 2,5 uut töökohta. Kõrgtehnoloogilistel töökohtadel (nt IKT sektor) on kaudne mõju suurem - keskeltläbi loob üks uus töökoht kõrgtehnoloogiaettevõttes 5 uut töökohta tugiteenustesse ja kaubandusse. Rootsis kaasneb sama uuringu kohaselt iga uue kõrgkvalifitseeritud töökohaga kaudselt 3 uut tugisektori töökohta. Maksu- ja tolliameti andmetel puudutakski sotsiaalmaksulagi Eestis kõige enam töötleva tööstuse ning IT- ja side sektorit.

Sotsiaalmaksulaega võiks valitsus motiveerida ka dividenditulu saavaid juhatuse liikmeid vabatahtlikult rohkem sotsiaalmaksu maksma. Sellele aitaks kaasa valitsuse poolt aktsepteeritud seisukoht, et kui dividenditulu teeniv juhatuse liige on aastas kõigilt tuludelt kokku tasunud sotsiaalmaksu sotsiaalmaksulae ulatuses või 16,5% ulatuses eelmise aasta dividendisummalt samuti sotsiaalmaksu lage arvestades, on ettevõtja riiklikku ravikindlustusse ja pensionisüsteemi igal juhul piisavalt panustanud ning deklareeritud töötasu suuruse õigsuses ei kahelda.

3) Sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja tööandja vahel. Tööandjate ettepanek on sotsiaalmaksu kohustus töötaja ja tööandja vahel ümber jagada nii, et palgafond ja töötaja netopalk konkreetse maksumuudatuse tulemusena ei muutu. Sotsiaalmaksu peaks tööandja töötaja palgast kinni nagu ka tulumaksu ning kannaks riigikassasse üle. Muudatuse tulemusena brutopalk kasvab, võrdluses teiste riikidega palgatase tõuseb, sotsiaalmaksumäär nominaalselt langeks, ent tööjõumaksude koormus ja netopalk jääks samale tasemele. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus sotsiaalmaks brutopalgas üldse ei kajastu. Muudatuse eesmärk on töötaja maksualase teadlikkuse tõstmine ja poliitikas kaasarääkimisvõime parandamine. Muudatuse tulemusena mõistab töötaja paremini tööjõumaksude taset ja otstarvet ning oskab ka riigilt paremat teenust nõuda.

4) Töötaja tervisele tehtud kulutuste täielik tööjõumaksudest vabastamine. Paljud tööandjad on valmis töötaja tervisesse rohkem panustama, et töötajad oleksid terved ja motiveeritud. Haigekassa eelarve on juba mitmendat aastat puudujäägis. Tänuväärselt lisati tulumaksuseaduse §48 lg 55 teatud tervisega seotud kulutuste loetelu, mis on tööjõumaksudest vabastatud, ent endiselt loetakse mitmete tervishoiuteenuste kompenseerimine tööandja poolt erisoodustuseks ja maksustatakse tulu- ning sotsiaalmaksuga. Loetelust on väljas nt otsesed kulutused eriarsti tasulisele vastuvõtule, eraarstile, hambaravile ning mitmesugustele haigusi ennetavatele teenustele ja kaupadele. Eratervishoiu ja tasulise vastuvõtu kulude maksuvabastuse mõju oleks kindlasti suurem, kui praeguse loetelu puhul. Ennetavate tervisekulude maksuvabastus vähendaks haiguspäevade arvu, mis on kasulik nii töötajale, tööandjale kui riigile.

Tervishoiuteenuste maksumusest maksavad praegu Eesti tööandjad ja leibkonnad omafinantseeringuna ca 24% (2015 ca 320 mln €). See on minimaalne ulatus, mille katmisel tööandja osaleda saaks. Lisaks sellele oleks töötajal tööandja abiga senisest suurem võimalus valida eraarst või eriarsti tasuline vastuvõtt, kallim ravim, ennetav tervishoiuteenus jne. See soodustaks ka erameditsiini kui majandusharu arengut.

Kokkuvõttes leiab Eesti Tööandjate Keskliit, et sotsiaalmaksumuudatused aitaksid tööjõupuudust leevendada. Mitteaktiivseid tööealisi aitaks paremini tööturule kaasata sotsiaalmaksumiinimumi vähendamine. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine soodustaks kõrgkvalifitseeritud tööjõu palkamist, mis omakorda aitaks tööandjatel tööjõumahukust vähendada läbi suurema innovatsiooni ja looks samas vabanenud tööjõule uusi töökohti tugiteenuste valdkonnas. Vajadust kõrge sotsiaalmaksukoormuse järele leevendaks oluliselt tervishoiuteenuste täielik vabastamine sotsiaal- ja tulumaksust, kui selle eest tasub tööandja. Töötajate teadlikkust ja kaasarääkimisvõimet maksupoliitikas suurendaks sotsiaalmaksu suurem kajastamine brutopalgas.