Balti riigid hakkavad ühiselt kapitaliturgu arendama

Ross tõi näiteks ka pandivõlakirjad (inglise keeles covered bonds), mille Eesti turule toomise nimel on rahandusministeerium juba aasta algusest töötanud. Need tavapäraselt kodulaenu võtjate kinnisvara tagatisel väljastavad võlakirjad pole ELi tasemel otseselt eraldi reguleeritud, ehkki töö seadusandluse nimel käib.

Samas on aga vaja üpriski suuri mahtusid, et pandivõlakirjad turule tekiks – neid saavad emiteerida vastava tegevusloaga pangad, mis tagavad võlatähed enda nõuetega laenusaajate vastu. Eesti võib jääda pisut liiga pisikeseks turuks, ühes Läti ja Leeduga võib asjal aga juba jumet olla.

Kuna Euroopa Liidus ühiseid reegleid pole, tuleb niisiis omavahel reeglites kokku leppida. Näiteks Lätis on pandivõlakirjadele oma regulatsioon olemas, Eestis aga praegu mitte. Pandikirjad on aga vaid näide – on üpriski palju näiteid sellest, kus erinevad juriidilised detailid ja nüansid, nii et lõpuks ei saagi toodet kõigile kolmele turule tuua.

Esmaspäeval Eesti, Läti ja Leedu rahandusministrite allkirjad saanud leppe siht ongi panna kolme riigi regulatsioon koos kõlama. Lepe on iseenesest lühike: mahtu on vaid kolme lehe jagu, sellestki suur osa viisakused. Peamiselt lepitaksegi kokku selles, et ühiselt tuleb tegutseda.

Samas loovad Balti rahandusministeeriumid aga ka ühise töörühma, mis hakkab koostööd ellu viima. Tegeletakse nii pakkumis- kui nõudluspoole, ent ka turutaristu arendamisega.

„Balti turud eraldi võttes on üsna pisikesed ja nii käsitlevad välisinvestorid meid tihti ühtse majandusruumina, kuigi siinsed regulatsioonid võivad üsna erinevad olla,“ rääkis Tõniste esmaspäeval Brüsselis koostööleppe allkirjastamisel.

Eesti rahandusministri sõnul aitakski Baltikumi turu harmoniseerimine võimaldaks välisinvestoritel siin lihtsamalt äri ajada ja suurendaks nende huvi siinse turu vastu. „Kohaliku kapitalituru edendamine on meie kõigi huvides ja selleks ei piisa üksikutest kohalikest meetmetest, vaid vaja on koordineeritud tegevust,“ tõdes Tõniste.