Renno Veinthal • 16. november 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Ülikool viib firma väärtusahela tippu

Renno Veinthal.
Renno Veinthal.  Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Eesti ettevõtted võiksid koostöös teaduasutustega senisest julgemalt investeerida teadus- ja arendustegevustesse, mis võimaldavad luua suuremat väärtust, leiab TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal.

Novembris täitus täpselt aasta Erkki Raasukese juhitud majandusarengu töörühma raporti avaldamisest. Raportis toodi välja terve rida kitsaskohti, mille lahendamine aitaks kiirendada majanduskasvu. Kuigi 2017. aasta majanduskasv kujuneb ilmselt prognoositust kiiremaks, on kõik väljatoodud probleemid endiselt aktuaalsed.

Ühe kitsaskohana nähti asjaolu, et lisaks Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) suhteliselt madalamale tasemele võrreldes teiste riikidega, on ka selle struktuur suuresti erinev. Võrreldes Põhjamaadega investeerivad meie ettevõtted proportsionaalselt ligikaudu kolm korda vähem teadus- ja arendustegevustesse, kui võtta aluseks nende kulutuste suhe lisandväärtusse või ettevõtte käibesse.

See omakorda peegeldab olukorda, et ärimudeli tuumaks ei ole siinmail enamasti uue teadmise ja oskamise ehk intellektuaalomandi loomine või kasutamine, vaid teadus- ja arendustegevus seisneb peamiselt mingi konkreetse probleemi, keskkonnakaitselise, tehnilise, tootearendusliku või muu sarnase, ahendamiseks uurimistöö tellimises.

Tootlikkuse seisukohalt on oluline ettevõtte paiknemine väärtusahelas, kuna suurema väärtusega tegevused on koondunud väärtusahela otstesse, kus on disaini-, arendus- ja müügitegevused. Peaksime seega veelgi julgustama ja soodustama ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, mis tagaksid ettevõtete edu ja riigi majanduskasvu pikemas perspektiivis. Samuti peaksime mõtlema, kuidas tugevdada sidet eesti teaduse, hariduse ja majanduse vahel, mis oli Raasukese raporti järgi kesksele kohale tõstetud vajadus.

Pean õigeks hiljutisi hariduspoliitilisi otsuseid, mis alates 2018. aastast võtavad ülikoolide rahastamisel oluliselt enam arvesse erasektori tellimusel tehtavat Tteadus- ja aarendustegevust. Leian, et see suunab ülikoolide ja teadusasutuste motivatsiooni õiges suunas.

Ülikooli huvitab pikk suhe

Loomulikult oleme ülikoolis enam huvitatud pikaajalistest partnerlussuhetest. Võrreldes lühiajaliste koostööprojektidega on need paremini kooskõlas akadeemilise töö ja elu rütmiga, võimaldavad paremini kavandada tööks vajalikke ressursse ning kaasata erineval õppetasemel üliõpilasi. Sellise koostöö eelduseks on vastastikune arusaam, et see on kasulik ja vajalik mõlemale osapoolele.

Muide, valdav osa Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud bakalaureuse- ja magistritöödest on niikuinii tihedalt seotud mingi konkreetse ettevõttega, ning väiksem osa ajendatud nn uudishimuteadusest. Oma tööandja reaalsete uurimisküsimuste lahendamine magistri- või bakalaureusetöö raames on kahtlemata vajalik, kuid doktoriõppe tasemel uurimis- ja arendustöö tulemused aitaks ettevõttel pikemate sammudega väärtusahelas liikuda.

TTÜ on loonud uue võimaluse koostööks. Käivitasime uudse doktoriõppe vormi - tööstusdoktorantuuri, mis on senisest paindlikum võimalus ettevõtte jaoks olulise uurimisprobleemi lahendamiseks, kaasates ülikooli akadeemilisi kompetentse.

Kõik teadustöö tulemusest huvitatud osapooled (ettevõte või asutus, ülikool ja doktorant) sõlmivad kokkuleppe, milles fikseeritakse teadus- ja arendustöö läbiviimise tingimused. Ülikooli ja eelkõige akadeemilise juhendaja ülesandeks on tagada, et doktorant saaks asjakohast akadeemilist nõu ja tuge, ligipääsu uusimale teadusinfole ning akadeemilistele võrgustikele.

Samavõrd oluline on, et ettevõte või asutus, mille uurimisobjektiga töö käib, oleks aktiivne ning huvitatud osaline projektis. Tööstusdoktorantuur käivitatakse, kui kõik osapooled tagavad sõlmitud teadus- ning arenduskoostöölepingu kehtimise kogu doktoriõppe vältel. 

Võidavad kõik

Sellises koostöös on kõik võitjad. Oma alal töötav arendusspetsialist, insener või analüütik saab doktorikraadi teemal, mis on seotud tema tööandja teadus-, arendustöö või innovatsiooniga. Ettevõte saab enda käsutusse uurimistöö tulemused ning ülikool on partneriks reaalsete probleemide lahendamisel. Kokkuvõttes saab kasu kogu Eesti ühiskond.

Kaugeltki mitte iga teadus- ja arendustegevuste alane koostöö ei anna välja tööstusdoktorantuuri mõõtu, kuid olen kindel, et tegelikult ei ole Eesti ettevõtteis puudust vajalike eeldustega magistrikraadiga nutikatest inimestest ega ka lahendamist vajavatest probleemidest.

Koostöö algab sellest, et suudame ühiset sõnastada lahendamist vajavad küsimused.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt