• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,28%64 103,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,59
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,28%64 103,81
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,59
Eesti ettevõtted võiksid koostöös teaduasutustega senisest julgemalt investeerida teadus- ja arendustegevustesse, mis võimaldavad luua suuremat väärtust, leiab TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal.
Renno Veinthal.
  • Renno Veinthal.
  • Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Novembris täitus täpselt aasta Erkki Raasukese juhitud majandusarengu töörühma raporti avaldamisest. Raportis toodi välja terve rida kitsaskohti, mille lahendamine aitaks kiirendada majanduskasvu. Kuigi 2017. aasta majanduskasv kujuneb ilmselt prognoositust kiiremaks, on kõik väljatoodud probleemid endiselt aktuaalsed.
Ühe kitsaskohana nähti asjaolu, et lisaks Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) suhteliselt madalamale tasemele võrreldes teiste riikidega, on ka selle struktuur suuresti erinev. Võrreldes Põhjamaadega investeerivad meie ettevõtted proportsionaalselt ligikaudu kolm korda vähem teadus- ja arendustegevustesse, kui võtta aluseks nende kulutuste suhe lisandväärtusse või ettevõtte käibesse.
See omakorda peegeldab olukorda, et ärimudeli tuumaks ei ole siinmail enamasti uue teadmise ja oskamise ehk intellektuaalomandi loomine või kasutamine, vaid teadus- ja arendustegevus seisneb peamiselt mingi konkreetse probleemi, keskkonnakaitselise, tehnilise, tootearendusliku või muu sarnase, ahendamiseks uurimistöö tellimises.
Võidavad kõik
Sellises koostöös on kõik võitjad. Oma alal töötav arendusspetsialist, insener või analüütik saab doktorikraadi teemal, mis on seotud tema tööandja teadus-, arendustöö või innovatsiooniga. Ettevõte saab enda käsutusse uurimistöö tulemused ning ülikool on partneriks reaalsete probleemide lahendamisel. Kokkuvõttes saab kasu kogu Eesti ühiskond.
Kaugeltki mitte iga teadus- ja arendustegevuste alane koostöö ei anna välja tööstusdoktorantuuri mõõtu, kuid olen kindel, et tegelikult ei ole Eesti ettevõtteis puudust vajalike eeldustega magistrikraadiga nutikatest inimestest ega ka lahendamist vajavatest probleemidest.
Koostöö algab sellest, et suudame ühiset sõnastada lahendamist vajavad küsimused.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele