Riik koorib investorilt seitse nahka ja vastutasuks pakub osa nõrgast ettevõttest, ütles investor Rene Ilves Tallinna Sadama börsiletuleku kohta.
- Rene Ilves Tallinna Sadama aktsiat ei taha. Foto: Eiko Kink
Äripäevaga vestelnud investorite seas tekitab Tallinna Sadam veel omajagu nõutust. Kas tasub seda kevadel märkida või mitte?
"Tallinna Sadam hakkab olema dividendiaktsia. Väga tore, kuid unustatakse ära asjaolu, et paljud väikeinvestorid on investeerimiseks loonud OÜ. OÜdele kehtib topelt dividendi maksustamine (2 x 20%) ja uuest aastast tuleb hakata ka eraisikuna juurde maksma, kui võtad oma OÜst dividende. Seega pole Eesti investeerimisühingutel mingit mõtet Tallinna Sadamasse investeerida, kuna toimub kolmekordne maksustamine.
Mina ei plaani Tallinna Sadama aktsiaid märkida ega soovita seda teha ka teistel investoritel, kellel on OÜ. Lihtsalt riik koorib investorilt seitse nahka ja vastutasuks saab investor osa ettevõttest, mille kaubamaht on langenud viie aastaga 30% ning reisijate numbrid hakkavad peagi aktsiisipoliitika tõttu langema.
Oletame, et inimene teenib kuus 1200 eurot palgatulu ja seega saab järgmine aasta kasutada 500 eurot kuus tulumaksuvaba miinimumi. Oletame, et ta ostab oma OÜ-le nii palju Tallinna Sadama aktsiaid, et kui ettevõte kunagi 2019. aastal dividendi maksab, siis saab ta Tallinna Sadama käest oma OÜ kontole 10 800 eurot. Selle 10 800 euro pealt on Tallinna Sadam ära maksnud 2700 eurot tulumaksu riigile. Seejärel võtab see investor oma OÜst see 10 800 välja ja peab selle pealt ära maksma 2160 eurot. Kuna dividendid arvestatakse järgmisel aasta tulu hulka, tõuseb tema eraisikuna saadud tulu nii kõrgele, et ta kaotab 500eurose tulumaksuvabastuse ja peab selle pealt maksma riigile juurde 1500 eurot.
Seega, esialgsest 13 500 eurost, mis Tallinna Sadam välja maksab, võtab riik endale 6360 eurot ja investor saab eraisikuna kätte 7140 eurot. Maksukoormus 47,11%."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.