Kristjan Pruul • 20. november 2017
Jaga lugu:

Itaalia lipp
Itaalia lipp  Foto: Scanpix/Postimees

Itaalia otsustas Euroopa üldisele internetihiidude maksustamisprobleemile lahenduse leida ja kavatseb kehtestada digiteenuste väliskaubandusele 6protsendilise pöördkäibemaksu.

Parlamendi ülemkoda otsustab juba sel nädalal lisada iga-aastasele eelarvele muudatuse, mille järgi hakkavad Itaalia ettevõtted juulist kinni pidama ja otse Itaalia riigikassasse tasuma 6 protsenti igalt digiteenuste tehingult, mis tehakse rahvusvaheliste ettevõtetega nagu Google või Facebook, kirjutab Financial Times. Maksu alla ei liigitu alla 30eurosed tehingud ning eraisikute ostud.

Rahulolematus interneti reklaamituruga on Euroopas valdav, sest turul valitsevad Google ja Facebook on maksude maksmisega võrdlemisi tõrksad. Sama teema oli tähelepanu keskmes ka septembri lõpus Tallinnas toimunud Euroopa riigipeade digitippkohtumisel, kus maksusüsteemi muutmise vajadusega nõustusid pea kõik liikmesriigid, välja arvatud Iirimaa. Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa nõudsid siis kõigi Euroopas digiäri ajavate firmade teenitud tulu pealt niinimetatud ühtlustusmaksu kehtestamist.

Nüüd võib esimeseks liikmesriigiks, kes oma maksu kehtestab, osutuda Itaalia. Sarnaselt Prantsusmaaga, mis samuti on lubanud mingit laadi maksu välja mõelda, kasutab Itaalia nii välis- kui sisepoliitiliselt soodsat hetke – Financial Times juhib tähelepanu asjaolule, et tuleval aastal on Itaalias parlamendivalimised ning digiteenuste maks on miski, mis võiks aidata Demokraatliku Partei liidril Matteo Renzil tõsta vasaktsentristlike poliitikute ühtsust ja toetust.

Toetus maksule Itaalias suur

Valitseva Demokraatliku Partei esindaja ülemkojas ja tööstuskomisjoni liige Massimo Mucchetti kinnitas lehele, et eelnõul on demokraatide kindel toetus. „Itaalia tahab siin rahvusvahelisele asjade arengule anda väikese tõuke ja selle ees me tagasi ei kohku,“ ütles Mucchetti, kelle sõnul antakse löök maksude vältijatele.

Valitsus ja peaminister Paolo Gentiloni ei ole eelnõu kohta ametlikku seisukohta võtnud, kuid on rõhutanud, et tegemist ei tohi olla liigselt karistava või Euroopa üldise poliitilise joonega vastuollu mineva muudatusega. Kindlasti soovitakse vältida võimalust, kus uues maksus nähtaks riigiabi tunnusmärke.

Rooma Luissi ülikooli digitaalse majanduse professor Paolo Cellini selgitas Briti lehele, et internetiteenuste maks näib Itaaliale väga atraktiivne. „Need ettevõtted ei maksa makse, ei loo töökohti, nad viivad raha riigist välja ning on välismaalased,“ kommenteeris Cellini, kelle sõnul on maks praktiliselt vältimatu.

Itaalias on internetireklaami aastakäive ligikaudu 2,5 miljardit eurot, sellest 1,8 miljardit Google’i ja Facebooki osakaal 200 miljonit, ütles Cellini. Kohalikele tegijatele jääb ligikaudu 500 miljoni euro suurune turuosa.

Otsitakse lisavõimu maksuametile

Kuna tegemist on eelnõuga, mis lisatakse tuleva aasta eelarvele, siis peab eelnõu lisaks ülemkojale saama toetuse ka alamkojalt, kuid Financial Timesi andmetel ei ole ka seal suuremat vastuseisu oodata.

Senati eelnõuga soovitakse kehtestada maks ettevõtetele, mille peakorter jääb Itaaliast välja, kuid rahandusministeerium näeks hea meelega, et see laieneks ka Itaalias asuvate ettevõtete teenustele. Pealegi loodetakse seadusega parandada maksuameti võimalusi jälgida digiteenuste sektoris liikuvaid käibevoogusid, sest sellega sunnitaks panku edastama infot suuremate tehingute kohta, ka selle seadusepunkti läbisurumisega võib lehe andmetel veel probleeme tulla.

Internetihiiud vaikivad

Amazon ja Google Itaalias toimuvaid arenguid kommenteerida ei soovinud, varem on tehnoloogiasektori gigandid Apple, Amazon ja Alphabet rõhutanud, et kõik kokkulepped on seaduslikud ja nad on kõik neile rakenduvad maksud ära maksnud.

Praegu näitavad eri Euroopa riikides käimas kohtuasjad, et internetihiidudelt, kel siinne peakontor tavaliselt Iirimaal, ei õnnestu tegevusjärgsete riikide seaduste järgi makse kätte saada. Näiteks Prantsusmaa üritas juulis Google’ilt edutult nõuda miljardit eurot.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt