Palgakasv sai hoogu juurde

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 30. november 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgakasv sai hoogu juurde
Foto: EPA
Üldiselt hoogsa majanduse ja käibetõusu saatel tõusis Eesti keskmine kuupalk teist kvartalit järjest tõusvas joones, ületades viimaks 1200 euro piiri.
Nagu tavaliselt oli palgakasvu analüüsis kõige konservatiivsema joonega keskpank, kes tõi esile tootlikkuse kasvust kiiremat palgatõusu. "Ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada võib olla ammendumas, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid," märkis Eesti Panga analüütik Orsolya Soosaar, kes juhtis tähelepanu palgakasvu laiapõhjalisusele ja paljude tegurite — inflatsioon, tootlikkuse kasv ja suurem tööjõunõudlus — koosmõjule.
Rahandusministeerium näeb palgatõusu pisut positiivsemates toonides ja tootlikkuse kasvuga pigem samas trendis liikuvalt. "Kuigi hõive kasv oli kiire, siis töötunnid töötaja kohta langesid teist kvartalit järjest, mistõttu jäi palgakulude kasv kolmandas kvartalis tõenäoliselt majanduskasvule alla ning palkade areng oli kooskõlas tootlikkuse arengutega," rääkis ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.
Palgakasv on tema sõnul tõusmas tänu majanduse heale käekäigule ja müügitulude suurenemisele. Lõhmuste argumenti kinnitab ka teisipäeval avalikustatud ärisektori statistika, millest selgus, et ettevõtted müüsid kolmandas kvartalis kaupu ja teenuseid 13,9 miljardi euro eest ehk 10 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Järgmine aasta on maksureformilt leevendust oodata
„Keskmise palga kasv püsib tõenäoliselt aasta lõpuni kiire, kuid peaks aeglustuma järgmisel aastal. Majanduse kasvutempo peaks lähikvartalites aeglustuma, samuti ei suurene järgmisel aastal riigi investeeringute maht senises tempos," kommenteeris Lõhmus.
Ka Swedbanki hinnangul peaks tööjõupuuduses vaevlevatele ettevõtetele leevendus saabuma tuleval aastal, kui tulumaksureform alumises otsas palgasurvet vähendab. "Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema. Nimetatud maksumuudatus peaks samas palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama," kommenteeris Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik, kes prognoosis tulevaks aastaks 5-protsendilist brutopalga tõusu, millele vastab 9-protsendiline netopalga tõus. Reaalpalga kasv ongi hinnatõusu tõttu väikese tagasilöögi saanud ning kasvas statistikaameti andmetel tänavu 3,7 protsenti.
Praegune palgakasv ületas isegi ametiühingute pika-ajalist ootust tõusule. "Pigem oleme arvestanud keskmiselt 6-protsendilise palgatõusuga 20 aasta lõikes. Nii palju kulub meil palgatasemete osas Euroopa keskmisest ette jõudmiseks, Põhjamaade tase jääb meile esialgu püüdmatuks," märkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, kes märkis, et tööviljakuse kasvuks peab ühtviisi tegelema investeeringute kui ka koostööga töötajate ja tööandja vahel tootmise kitsaskohtade kõrvaldamisel.
Energeetika ja mäetööstuse palkade võimas tulek
Aastaga on palk tõusnud kõige enam ehk 12 protsenti mäetööstuse, ehituse ning info ja side tegevusalal. Koos energeetikasektori 9-protsendilise tõusuga on see otseselt puudutanud riigile kuuluva Eesti Energia palgakulusid. "Toimunud palgakasv on tingitud mitmest faktorist," kommenteeris riigifirma avalike suhete juht Kaarel Kuusk. "Eelkõige kasvas palk vastavalt suvel sõlmitud kollektiivlepingule, mis eeldas, et lepingus sätestatud palgakasv hõlmab ka 2017. aasta eelnevad kuud. Vastav väljamakse mõjutas kolmanda kvartali keskmist töötasu. Lisaks sellele mõjutas töötajate palgakasvu ka töötasu süsteemi muudatus, mille kohaselt makstakse teatud segmentidele aastatulemustasu asemel kuutulemustasu," selgitas Kuusk
Swedbanki kommentaaris märgiti, et mäetööstuse ja energeetika keskmisest kiirem 12-protsendiline palgatõusu taga võib näha varasema perioodi mõjusid, kus madalad naftahinnad hoidsid ka palgatõusul piiri peal. Samas on just tööviljakuse kiiret kasvu selles sektoris vähem oodata, sest see toimus ühekordselt tootmismahtude taastumise juures juba ära, kirjutas keskpank.
Keskmine palk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Palk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, välja arvatud põllumajanduses, kus Erkki Lõhmuste sõnul on kehv olukord kestnud üle aasta ning osa ettevõtteid on oma tegevuse lõpetanud. "Samas on ehitussektor madalseisust välja saanud ning töömahud riiklike investeeringute toel hüppeliselt kasvanud. Sisetarbimine hoiab üleval ka kaubanduse palgakasvu," lisas Lõhmus.
Töötlevasse tööstusse pole palgakasv veel jõudnud, kuid tööjõunõudlus ja värbamine on kasvuteel, ütles Orsolya Soosaar. "Sellele osutab sektori eri tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning muudki näitajad ja allikad," märkis ta.Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim väliskapitalile ja riigile kuuluvates ettevõtetes ja asutustes, kus see ulatus vastavalt 1428 ja 1396 euroni. Eesti kapitalile kuuluvates ettevõtetes oli keskmine palk 1110 eurot ja omavalitsuste asutustes ja ettevõtetes 924 eurot.

Tänavu kolmandas kvartalis teenisid pooled Eesti töötajatest üle 909 euro, mis on 8 protsenti enam kui aasta tagasi ja 5 protsenti vähem kui teises kvartalis, selgus maksu- ja tolliameti andmetest.
Ühtekokku 567 978 inimesele tehtud väljamaksete summa oli 1,76 miljardit eurot, see hõlmab kõiki, ka osalise tööajaga inimesi, erinevalt statistikaameti keskmise palga arvestusest, mis taandab palganumbri täistööajale.
Võrreldes aastataguse ajaga suurenes mediaan 69 euro võrra ehk 840 eurolt 909 euroni, toona tehti väljamakseid 563 019 inimesele summas 1,63 miljardit eurot ehk 146 miljonit eurot vähem.
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Energeetika
- Ehitus
Hetkel kuum