Lennart Käämer • 1. detsember 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Masinatöösturid pakuvad tööjõukriisile lahendusi

Metallifirma Zircon Group juht Aleksander Kuzin
Metallifirma Zircon Group juht Aleksander Kuzin  Foto: Andras Kralla

Masinatööstuses annab tööjõupuudus end valusalt tunda: tööturule tulevate noorte spetsialistide kasin erialane ettevalmistus muudab olukorra veelgi lootusetumaks. Milline oleks lahendus, et rasketööstus Eestis täielikult välja ei sureks?

Zircon Group OÜ juht Aleksander Kuzin nentis, et terve sektor puutub iga päev tööjõuprobleemidega kokku. Noorte spetsialistide erialane ettevalmistus on nõrk või keskpärane. Paraku on just noored masinatööstuse ainus lahendus, sest kvalifitseeritud spetsialistid on kõrgelt hinnatud ka teistes riikides ning neid on raske kohale jääma meelitada. Ei jää üle muud, kui otsida talente juba koolipingist ja neist ise spetsialistid kasvatada. 

“Masinaehitus on kapitali nõudev tööstusharu ning meil on keeruline teiste sektorite palkadega konkureerida – näiteks IT või avaliku sektoriga, mille populaarsus noorte seas pidevalt kasvab,” tõdes Kuzin.

Tänapäevased ettevõtted vajavad lisaks inseneridele ka masinaspetsialiste ja tehnikuid, keda koolitavad kutsekoolid ja rakenduskõrgkoolid.

Füüsilise töö ja intellektuaalse töö erisus enam ei kehti – vaja on nii käsi kui ka pead.

Masinad teevad suure osa tööst, kuid masinaosade vahetamine ja korrashoid vajab endiselt manuaalse töö oskusi.

Vastutus on suur – üks vääratus programmeerimisel võib rikkuda kogu masinavärgi.

Metallivaldkonna spetsialistid on Eestis kõrgelt hinnatud – nende vastutusala on tootmise ladusus ja standardite vastavus Euroopa kriteeriumitele.

Allikas: Piret Merimaa, CUTform OÜ

Pikaajalise, motiveeritud ja lojaalse tööjõu leidmine on iga aastaga üha suurem väljakutse ka metalldetaile tootvale CUTform OÜ-le. Kuna Eesti on välistööjõu sissetoomise küsimuses võtnud väga jäiga poliitika, siis ei jäägi ettevõtetel juba lähitulevikus muud üle, kui kohvrid pakkida ja tootmine teise riiki kolida. Suured ettevõtted vajavad kvalifitseeritud tööjõudu praegu, mitte aasta pärast.

“Töötajate motiveerimine suuremate palganumbritega on lühinägelik lähenemine. See on määratud varem või hiljem läbi kukkuma. Spetsialistide koolitamine võtab terve aasta ja palganumbrid – kui tahes suured – seda protsessi ei kiirenda,” nentis personalijuht Piret Merimaa.

Noore tööjõu kaasamine pole sugugi lihtne. Esmalt on ülikooliprogrammid ja turu tegelikud vajadused omavahel pahuksis. Pealegi pole ülikoolist saadud teadmiste baas piisav, et neid kohe inseneritöös rakendada. “Puudub arusaam töötlemise tehnoloogiatest, teadmised täppismehaanikast on napid. Koostöö ülikoolidega on samuti ebapiisav. Praktikasüsteem on ebamäärane,” loetles Kuzin puudusi.

Juba kooli ajal tööpraktikale

Merimaa sõnul aitaks lõhet teooria ja praktika vahel vähendada, kui tulevased spetsialistid veedaksid õppeajast vähemalt kolmandiku tegelikes töötingimustes kutset omandades. Ja siin ei ole silmas peetud mitte õppeklasse, vaid tööd tootmisettevõttes kohapeal. “Ettevõtete ja ülikoolide koostöö oleks tõhusam, kui õppekavad saadaksid õpilased teooriatundide arvel reaalsele tööle. Nii oleks tagatud parem ettevalmistus tegelikuks eluks,” pani Merimaa ette.

Lisaks peab muutuma stereotüüpne arusaam, et juhid on kõrgemalt tasustatud kui tehnilised spetsialistid. “Kui rääkida noortele tootmissektori keskmisest kõrgematest palkadest, siis julgustaks see rohkem keskkoolilõpetajaid ülikoolis tehniliste erialadel edasi õppima,” on Merimaa veendunud.

Kus on lahendus?

Kuzin näeb ühe võimalusena luua ülikoolidesse andmebaas ettevõtetest, kes pakuvad praktikakohti. “See annaks ülevaate, millised praktikakohad on saadaval ja kui palju neid üldse on. Lisaks võiks tööturule sisenevatel noortel olla soovituskirjad ülikoolist, milles oleks välja toodud eraldi igaühe tugevad küljed, võimed ja millises suunas ta edasi liikuda võiks,” selgitas Kuzin.

Merimaa leidis, et tööjõupõuda aitaks leevendada see, kui vaadata üle firmasisesteks koolitusteks mõeldud eurotoetuste süsteem. “Metallitööstuses on summad eraldatud vaid eestikeelseks täiendõppeks, kuid tööjõu kaasamise seisukohast oleksid kasulikud ka vene- ja inglikeelsed koolitused. Nii oleks uks avatud nii EList kui idanaabrite poolt tulevatele töötajatele,” põhjendas ta.Lisaks võimaldaks see tema sõnul luua võõrkeelseid õppeprogramme, mida viiksid läbi vastavad koolitajad.

“Kahe-kolmekümne aastaga on tootmise iseloom muutunud ja masinad automatiseerunud. Vanade, nõukogude aega ulatuvate tootmismaneeridega harjunud töölised pole nendega kohanenud. Uut põlvkonda ei paista tootmisautomaatika lihtsalt huvitavat. Kui riik võimaldaks ümberõppekursuseid teha ka vene keeles, avaks see tee suurele hulgale kasutamata potentsiaalile,” selgitas Merimaa.

Kristo Karjust,, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor

 Ülikool: oleme ettevõtted kaasanud

Meil on ettevõtted kaasatud programmide arendusse väga tihedalt programminõukodade kaudu.

Õppeprogrammides oleme arvestanud lisaks tudengite ja lõpetajate tagasisidele ka muutusi tehnoloogia ja tööstuse arengus. Viimastega hoiavad meid kursis erialaliidud ja ettevõtted.

Täiesti nõus, et ettevõtjad koostöös ülikoolidega peaksid tõstma tehniliste erialade populaarsust. Samuti tuleks rohkem välja tuua vajadust insenerihariduse ja kõrgelt haritud inseneride järele, vaatamata automatiseerimisele ja tehnoloogia arengule tootmissektoris.

Praktikakohtadest rääkides on parim tudengisait tudengiveeb.ee, kuhu ettevõte sisestab praktikasoovi ja tudengid loovad enda profiile. Lisaks on valdkonnapõhiseid praktikaportaale, mis soodustavad konkreetsetel erialadel õppivatel tudengitel praktikakoha leidmist.

Praktika on peaaegu kõigi TTÜ rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja integreeritud õppe õppekavade kohustuslik osa. Samuti võib praktika olla magistri- ja doktoriõppe osa.

.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt