Masinatöösturid pakuvad tööjõukriisile lahendusi

“Töötajate motiveerimine suuremate palganumbritega on lühinägelik lähenemine. See on määratud varem või hiljem läbi kukkuma. Spetsialistide koolitamine võtab terve aasta ja palganumbrid – kui tahes suured – seda protsessi ei kiirenda,” nentis personalijuht Piret Merimaa.

Noore tööjõu kaasamine pole sugugi lihtne. Esmalt on ülikooliprogrammid ja turu tegelikud vajadused omavahel pahuksis. Pealegi pole ülikoolist saadud teadmiste baas piisav, et neid kohe inseneritöös rakendada. “Puudub arusaam töötlemise tehnoloogiatest, teadmised täppismehaanikast on napid. Koostöö ülikoolidega on samuti ebapiisav. Praktikasüsteem on ebamäärane,” loetles Kuzin puudusi.

Juba kooli ajal tööpraktikale

Merimaa sõnul aitaks lõhet teooria ja praktika vahel vähendada, kui tulevased spetsialistid veedaksid õppeajast vähemalt kolmandiku tegelikes töötingimustes kutset omandades. Ja siin ei ole silmas peetud mitte õppeklasse, vaid tööd tootmisettevõttes kohapeal. “Ettevõtete ja ülikoolide koostöö oleks tõhusam, kui õppekavad saadaksid õpilased teooriatundide arvel reaalsele tööle. Nii oleks tagatud parem ettevalmistus tegelikuks eluks,” pani Merimaa ette.

Lisaks peab muutuma stereotüüpne arusaam, et juhid on kõrgemalt tasustatud kui tehnilised spetsialistid. “Kui rääkida noortele tootmissektori keskmisest kõrgematest palkadest, siis julgustaks see rohkem keskkoolilõpetajaid ülikoolis tehniliste erialadel edasi õppima,” on Merimaa veendunud.

Kus on lahendus?

Kuzin näeb ühe võimalusena luua ülikoolidesse andmebaas ettevõtetest, kes pakuvad praktikakohti. “See annaks ülevaate, millised praktikakohad on saadaval ja kui palju neid üldse on. Lisaks võiks tööturule sisenevatel noortel olla soovituskirjad ülikoolist, milles oleks välja toodud eraldi igaühe tugevad küljed, võimed ja millises suunas ta edasi liikuda võiks,” selgitas Kuzin.

Merimaa leidis, et tööjõupõuda aitaks leevendada see, kui vaadata üle firmasisesteks koolitusteks mõeldud eurotoetuste süsteem. “Metallitööstuses on summad eraldatud vaid eestikeelseks täiendõppeks, kuid tööjõu kaasamise seisukohast oleksid kasulikud ka vene- ja inglikeelsed koolitused. Nii oleks uks avatud nii EList kui idanaabrite poolt tulevatele töötajatele,” põhjendas ta.Lisaks võimaldaks see tema sõnul luua võõrkeelseid õppeprogramme, mida viiksid läbi vastavad koolitajad.

“Kahe-kolmekümne aastaga on tootmise iseloom muutunud ja masinad automatiseerunud. Vanade, nõukogude aega ulatuvate tootmismaneeridega harjunud töölised pole nendega kohanenud. Uut põlvkonda ei paista tootmisautomaatika lihtsalt huvitavat. Kui riik võimaldaks ümberõppekursuseid teha ka vene keeles, avaks see tee suurele hulgale kasutamata potentsiaalile,” selgitas Merimaa.

.