Põlevkiviõli tootmiseks võivad aga tasuta kvooti taotleda nii Eesti Energia kui VKG ning selles vaates on mõlemad firmad pigem rahul. Kuuse sõnul on põlevkiviõli tootmisele tasuta kvootide eraldamine ülioluline, et tagada selle valdkonna konkurentsivõime.
„Kuna vedelkütuste äri toimub globaalselt ja paljudes selles osalevates riikides ei ole süsinikdioksiidi emissiooni maksustatud, siis kavatseb EL ka peale 2020 aastat nn süsinikulekke ohuga sektoritele tasuta kvoote eraldada,“ rääkis Eesti Energia meediasuhete juht. Iseenesest ei tasu enne õhtut hõisata, kuna see, millised sektorid süsinikulekke ohuga sektorite nimekirja kuuluma hakkavad, pole veel täiesti kindlalt paigas, kuid Kuuse sõnul on väga tõenäoline, et see saab hõlmama ka põlevkiviõli tööstust.
Eldermann rõhutas, et süsinikulekke oht on põlevkiviäris suur. „Kui Euroopa Liidu ettevõte peab konkureerima väljaspool Euroopa turgu teiste riikide ettevõtetega, kes pole rakendanud nii karme meetmeid, on see kindlasti konkurentsi pärssiv meede. See on riskikoht, millega tuleks kindlasti arvestada kas või Pariisi kliimakokkuleppe võtmes,“ rääkis ta. Samas kiitis VKG juhatuse aseesimees kasvuhoonegaasi kauplemissüsteemi ennast – see tagab tema sõnul, et kvoodi hinna paneb paika ikkagi turg, mitte mõne ametniku suva.
„Kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemil on kindel mõju eksporditavatele kaupadele ja seda eriti väljapoole ELi, sest see on üks teguritest konkurentsivõimelise omahinna säilitamiseks,“ ütles ta. Siseturul on aga oma oht sellel, et elektri- ja soojatootjatel on raske konkureerida just süsinikdioksiidi hinnakomponendi tõttu taastuvenergiafirmadega, eriti kui arvesse võtta, et riik doteerib rohefirmasid taastuvenergia tasude kaudu.
„Mis puudutab eraldavaid kvoote – kasutame kõik meile eraldatud tasuta kvoodid ära,“ võttis Eldermann asja kokku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!