• OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
  • OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
Pankadele kehtestatud rahapesu tõkestamise karmimad reeglid on teinud Eestis pangakonto avamise keerulisemaks ka Euroopa Liidu kodanikest ettevõtjatel.
Pangad peavad välismaalasele pangakonto avamiseks tegema põhjalikult kindlaks tema tausta.
  • Pangad peavad välismaalasele pangakonto avamiseks tegema põhjalikult kindlaks tema tausta.
  • Foto: Veiko Tõkman
Prantslanna Laurence Jeanne Beuchard asutas eelmise aasta lõpus Eestis kaks ettevõtet ja advokaat avas tema firmale esimese pangakonto Swedbankis. "See oli lihtne, meie advokaat avas pangakonto viie minutiga," kirjeldas Beuchard esimest kogemust siinsete pankadega.
Sel aastal on tema ettevõtted ostnud Eestis viis korterit ja rendivad neid välja. Loodud on ka kolmas firma. Beuchard tahaks ettevõtteid arendada, kuid teiste firmade jaoks ei ole talle seni pangakontot avatud. "Mul on investorid, kes tahavad Eestis kinnisvarasse investeerida. Nad ei saa, sest neil ei ole pangakontot. See on nii kummaline, sest meid kutsutakse siin firmasid asutama, aga pangakonto avamine on väga aeglane," rääkis ta. Prantslastest investoritega tehingute jaoks on olemas kokkulepped kinnisvarabüroo ja notariga, kuid kõik seisab pangakonto avamise taga.
Pank peab kliendi tegevusest aru saama
Mitteresidentidele või nendega seotud ettevõtetele konto avamine võib kohati osutuda keeruliseks. Pangad lähenevad teemale veidi erinevalt, mõned eeldavad esmase kriteeriumina seost Eestiga ja selleks ei loeta näiteks koostööd raamatupidamis- või juriidilist teenust pakkuvate ettevõtetega. Ka meile meeldib, kui seos Eestiga on olemas, kuid aktsepteerime ka kliente, kes suudavad oma tegevust väga hästi selgitada ja omavad selle kinnituseks kas koostöölepinguid või kelle taust alustatavat tegevust toetab. Ühesõnaga kõige olulisem on, et pank peab kliendi tegevusest aru saama ja klienti tundma. Vastasel juhul ei luba regulatsioon kliendile teenust osutada.
Priit Rum,
LHV kommunikatsioonijuht
Rohkem kui kuu aega tagasi käis Beuchard Swedbankis, LHVs ja Nordeas. LHV jaoks oli probleem, et Beuchard on Eesti alaline elanik, tema partnerid on aga Eestis uued. Swedbankis on ta ootel, sest pangal on palju tööd ja avaldust menetlev komitee on üle koormatud. "Kui sul on palju kannatlikkust, saad siin palju teha," tõdes ta.
Tema hinnangul võiks olla abi sellest, kui rahapesu andmebüroo annaks täpsemad juhised selle kohta, mis on piisavad tegevused selleks, et täita seadusest tulevaid kohustusi. "See võimaldaks ka pankadel oma riske paremini juhtida ja ehk oleks ka kontot lihtsam avada," ütles Hammerberg.
E-residentsus ei anna eelist
Pangakonto avamiseks peab e-resident läbima samasuguse kadalipu nagu iga teine välismaalane, kuid e-residendid eelistavad pangakonto asemel uuenduslikumaid lahendusi.
Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost märkis, et e-residendi staatus ei anna konto avamisel eelist võrreldes teiste mitteresidentidega ning konto avamise protsess on täpselt samasugune. See tähendab, et mitteresidendina Eesti pangas kontot avada sooviv ettevõte peab andma ülevaate oma ärist ja selle seotusest Eestiga.
Roost ütles, et kuna pank peab lisaks kliendilt endalt saadud infole koguma täiendavalt teadmisi kliendi tausta ja äritegevuse kohta, ning mitteresidentidega seotud informatsiooni kontrollimine on keerulisem, võtab konto avamise protsess ka kauem aega ja on kulukam. "Edaspidi muudab e-residentsus suhtluse pangaga kliendi jaoks siiski lihtsamaks ja mugavamaks, näiteks nad saavad dokumente digitaalselt allkirjastada," ütles Roost.
E-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus ütles, et kuna e-residentide loodud uute ettevõtete arv on tublis kasvus, siis järjekorrad ja vahel ka kontode mitteavamised tulevad ikka esile. Samas näitab nende kogemus, et e-residendid ei vaja niivõrd klassikalist pangakontot, kuivõrd makse- ja arveldusteenuseid. "Viimastel kuudel on juba üle poolte e-residentide loodud ettevõtetest avanud arvelduskonto fintech (finantstehnoloogia – toim) ettevõtete kaudu nagu Holvi ja Transferwise ning seni on e-residendid näidanud rahulolu," rääkis Korjus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele