Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parim uuriv lugu valmis rahvusvahelises koostöös

    Danske Banki Eesti filiaal Tallinna südalinnas oli offshore-omanikega klientide magnet.Foto: Andras Kralla

    Äripäeva aasta parimaks uurivaks looks valisid toimetajad artikliseeria rahapesust Danske Eestis.

    Tegemist oli mitme riigi ajakirjanike koostööna tehtud uurimusega, milles Eestist osalesid Äripäeva ajakirjanikud Piret Reiljan ja Marge Väikenurm.
    Alates septembrist on Äripäevas ilmunud ridamisi artikleid nn Aserbaidžaani pesumasina uurimusest, mis andis ka tunduvalt selgema pildi sellest, miks ­Aivar Rehe Danske Eesti eesotsast lahkus ja kuivõrd tõsises skeemitamises pank osales, lubades end kasutada väga hämarate tehingute tegemiseks.
    Aasta parima uuriva artikli nominentideks valiti uurimused “Rosimannus tuli peidust välja” ja “Äripäeva uurimus algatas PPAs erakorralise siseauditi”, mõlema loo autor on Koit Brinkmann.
    Pärast jaanuaris Äripäevas avaldatud infot pälvis juhtum huvi riigikogu korruptsioonikomisjonis ning rahandusministeerium tellis RKASi tehingutele erikontrolli. Samuti otsustas Tallinna linnavõim, et ilmsiks tulnud info tõttu ei saa Põhja-Tallinna linnaosavalitsus kolida Arsenali keskusesse.
    Rahandusminister Sven Sesteri komistuskiviks sai panditulumaks.Foto: Andras Kralla
    Parim uudis aitas kaasa ministri vahetusele
    Äripäeva toimetajad valisid lõppeva aasta Äripäeva aasta uudiseks artikli “Paks veri Sesteri ja ettevõtjate vahel”, mille kirjutas Eliisa Matsalu ja mis ilmus 17. mail. Parima uudise nominentideks valiti Mari Metsa uudis “Allan Kiil ja Alar Nääme said linna palgale” ja Piret Reiljani uudis “Kalle Pallingu topeltmäng Eesti Energia nõukogus”.
    Aasta uudiseks valitud artiklis kommenteeris IRLi üks rahastajaid Jüri Käo väga teravalt tollase rahandusministri Sven Sesteri tegevust panditulumaksu läbisurumisel. Käo otsekohese väljaütlemise tõttu tsiteeriti seda artiklit palju ning mõni aeg hiljem otsustas IRL rahandusministri välja vahetada. Samuti loobus IRL panditulumaksu ideest.
    Tarmo NootFoto: Erik Prozes
    Parim investeerimislugu näitas ühisrahastuse varjupoolt
    Parimaks investorile suunatud looks valisid toimetajad artikliseeria ühisrahastusest, mille autor on Indrek Mäe. 
    Ühisrahastus on uus ja kasvav investeerimisvaldkond, millest investorid veel väga palju ei tea ja mille riske kahekohalise tootlusnumbri taustal veel väga hästi ei aduta. Seetõttu on tähtis investorite informeerimine võimalikest riskidest ning sellest, et isegi riske hajutades tuleb enne investeerimist kodutöö ära teha. Lisaks on need lood aidanud võlgades laenude investoreid toimuvaga kursis hoida ning andnud neile mõnevõrra rohkem informatsiooni, kui ühisrahastusportaalid ise seda oma investoritele välja jagavad.
    Nominentideks valiti mitme ajakirjaniku koostöös valminud lugu maksuameti avaldatavast infost ja Liina Laksi kirjutatud artikkel “Mees, kes riisub börsilt koore”.
    Investori lugude nominentide hulka valitud uudise “Maksuameti abil börsil insaideriks” autorid olid Juhan Lang, Indrek Mäe, Marge Väikenurm ja Märt Belkin. See 23. oktoobril ilmunud artikkel oli sel aastal ilmselt siinsete väikeinvestorite jaoks üks mõjukamaid, aga ka kasulikumaid ja harivamaid lugusid. Seda enam, et avaldatud info tuli üllatusena ka pikki aastaid kohalikul börsil tegutsenud investoritele. Lisaks oli lool suur praktiline väärtus, kuna elimineeris turult väikse grupi investorite infoeelise ning seadis Äripäeva lugejad väheste informeeritud turuosalistega võrdsesse seisu. Artiklis avalikustati, et maksuamet avaldab andmeid, mida analüüsides saavad teadlikumad börsiinvestorid olulise info ettevõtte kohta kätte enne teisi.
    Nano Club Eesti eestvedaja Erik Nurm.Foto: Kristel Härma
    Parim olemuslugu kergitas katet krüptoraha-skeemidelt
    Aasta parimaks olemuslooks valisid toimetajad Kristel Härma reportaaži “Naine ei teagi, palju ma olen siia raha pannud”. Parima olemusloo nominentideks valiti Mari Metsa lugu “Eesti hepatiidihaigete päästeingel: Austraalia ravimikuller” ja Marge Väikenurme portreelugu “Kõrbenud ärimees läheb uuele katsele”.
    Meditsiiniuudiste parimad lood
    Esikoht läks ülekaalukalt ühele aasta vaata et pehmema teema loole: arstide depressioon ja läbipõlemine.
    Violetta Riidas sai innustust kevadel avalikustatud PERHi EMO arstide uuringust ja kirjutas mais probleemid lahti. Ta ise põhjendab loo sündi järgmiselt: “Kirjutasin selle loo, kuna arstide töö on väga pingeline ja ­stress, depressioon ning läbipõlemine tõsised ohud. Samas ei jookse keegi väga kuulutama ja abi küsima, ikka loodetakse ise hakkama saada.”
    II koht läks Triin Taburi loole “Ületöö = alarahastus” (ilmus märtsis). Tegemist on mõnes mõttes klassikaga, kuid Triin vaatas teemat uue nurga alt. Ta tutvustas haigekassa pilootprojekti EMO patsiendi profiilidest ja vajadusest ja liikumisest süsteemi sees. Projekti tulemustest lähtuvad otsused võimaldavad haiglatele ehk rahasäästu.
    III koht läks jagamisele kahe loo vahel: selle said Violetta septembris kirjutatud lugu välismaale tööle läinud arstide elust ja ülevaade, mis seisus on Eesti meditsiinieksport (kirjutas Siret Trull novembris).
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.