Kristjan Pruul • 13. jaanuar 2018
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Keskkonnakaitsjad ei ole Saaremaa silda kunagi toetanud

Viigerhüljes, kes lasti eelmise sajandi lõpus Rohukülas merre.
Viigerhüljes, kes lasti eelmise sajandi lõpus Rohukülas merre.  Foto: Küllike Rooväli, Postimees/Scanpix

Keskkonnakaitse organisatsioonid on alati olnud Saaremaa püsiühenduse vastu tänu selle võimalikele mõjudele viigerhüljestele ning selles ei ole midagi muutunud.

Reedene Äripäev kirjutas ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küti soovist ehitada valmis mandrit ja Saaremaad ühendav sild, mille jaoks vaja minevad 400–500 miljonit eurot tuleks ettevõtjate, pensionifondide ja laenude toel.

"Ega siin suurt midagi juba hulk aastaid varem öeldule lisada pole," ütles Eestimaa Looduse mereprogrammi juht Aleksei Lotman ja viitas 2012. aasta otsusele, millega Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Terioloogia Selts ja teised võrgustiku Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) liikmed leidsid, et püsiühenduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande lõppjäreldused on valed, ning otsustasid seetõttu hindamise aruande vaidlustada. Keskkonnaamet toona vaidlustust ei arvestanud.

Mõjude hindamises osalenud linnu- ja hülgeeksperdid leidsid toona, et silla puhul ei ole välistatud oluline mõju lindudele ja viigerhüljestele. Strateegilise hindamise aruandes aga jäeti ekspertarvamused kõrvale ja järeldati, et ühendusel ei oleks kaitstavatele lindudele ja viigerhüljestele olulist mõju.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad.

Oled tellija, kuid ei pääse lugema?Vaata siia

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt