Maaomanik hakkab saama suuremat talumistasu

18. jaanuar 2018, 16:00
Elektriliinide aluste maade tasud maaomanikele suurenevad.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180118/NEWS/180119698/AR/0/AR-180119698.jpg
Ainult tellijale

Riigikogu suurendas eile tasusid, mida Eesti võrguettevõtted peavad maksma maaomanikele, kelle maad läbivad elektri-, kütte- või gaasitrassid. Maaomanikud ei ole tulemusega rahul.

Mullu kevadel algatatud eelnõu vastuvõtmisega lõppes aastatepikkune vaidlus selle üle, kui palju maaomanikele tasu maksma peaks. Varasema korra järgi olid talumistasud tihtipeale väiksemad, kui tehnovõrgu tõttu piirangu alla sattunud maa eest riigile maksta tuli. Selle olukorra kuulutas riigikohus põhiseaduse vastaseks juba 2012. aastal.

Uue seaduse järgi on tehnovõrkude talumistasu 7,5 protsenti maa maksustamishinnast. Arvestades, et maamaks võib Eestis seaduse järgi olla kuni 2,5 protsenti maksustamishinnast, katavad uued tasud maamaksu vähemalt kolmekordselt.

Maa- ja erametsaomanike hinnangul varasemat ebaõiglust uue korraga ei parandata, mis tähendab, et oodata on uusi kohtuasju.

Debatt kerib edasi

Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar ütles, et seadusemuudatus on oluline samm küsimuse lahendamisel, kuid mitte viimane. "Arutelu veelgi parema lahenduse nimel jätkub, sest maaomanikele tundub see tasu liiga väike, võrguomanikele jällegi liiga suur," ütles Savisaar parlamendifraktsiooni teates.

Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik ütles selle kohta, et eks poliitik sai ka ise aru, et ebaõiglus jäi uude korda sisse. Metsaomanikele tähendab nende maid läbiv elektriliin, et nemad seda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa.

"Talumistasu peaks olema võrreldav tuluga, mille me oleksime teeninud, kui oleksime saanud metsa kasvatada. Me räägime kattetulust, mis on ligikaudu 120–140 eurot hektari kohta. Uue seaduse taluvustasuks on 15 eurot hektarilt - siin on ikka meeletud käärid," rääkis Erik. Tema hinnangul oleks metsaomanike ettepanek samas suurusjärgus ka näiteks Natura2000 alade sihtkaitsevööndite eest makstavate tasudega, mis on 110 eurot hektarilt.

"Kokkuvõttes tegelevad ju kõik äriga: võrguettevõtted, elektritootjad, elektrimüüjad, kõik teevad seda kasumi eesmärgiga. Ainult maaomanikud on täiesti kõrvale jäetud, kuigi meie oleme samamoodi metsa ostnud, et selle abil toota. Räägitakse, et muidu tõuseksid ülekandetasud, aga need tõuseksid peaaegu olematu suuruse võrra," selgitas Erik.

Seaduseelnõule saadetud arvamuses oli erametsaliit hinnanud erametsa omanikele vajamineva talumistasu suurusjärguks 2,5 miljonit eurot.

Kummaline menetlusprotsess

Teise olulise nüansina kehtestas seadusemuudatus selle, et enamuse tehnovõrkude puhul makstakse talumistasu ainult põllu- ja metsamaade pealt. Muu sihtotstarbega maal, mis tähendab elamu- ja äri- või tootmismaad, on talumistasu ainult elektri põhivõrgu ja maagaasi põhivõrgu eest.

Seevastu eraomandis hoonesse jääva alajaama eest tasutakse turuhinnaga. "Selle vastu oleme resoluutselt, see muudaks uue korra hullemaks kui eelmise, mis oligi põhiseadusvastaseks tunnistatud," kommenteeris Eesti Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna.

Pärna sõnul käis kogu eelnõu menetluse protsess imelikult: pärast algatamist ja esimest kohtumist tuli suvepuhkus, siis kohalike omavalitsuste valimised. Sisuliselt algas töö alles pool aastat hiljem oktoobris ning hoolimata paljudest küsimustest võeti seadus täiesti muutmata kujul vastu.

"Positiivne, et leiti lahendus olukorrale, mis oli viis aastat põhiseadusega vastuolus. Positiivne on ka see, et talumistasud tõusevad, isegi kui ei vasta turuhindadele. Kolmandaks on hea see, et alajaama eest, mis asub eraomaniku hoones, peab turuhinnas üüri maksma. Arusaamatu, miks nendelt tasudelt, mis teinekord on võib-olla mõni euro, tuleb ka tulumaksu maksta ja samuti on arusaamatu, miks seadus kiirkorras vastu võeti," kommenteeris Pärna.

Tema hinnangul jääb kohtuvaidluste oht alles, sest ka elamumaal või ärimaal võivad läbivad võrgud riivata omaniku huve.

Eleringil kolm korda suurem väljaminek

Riigile kuuluv põhivõrguhaldur Elering peab uut seadust pigem positiivseks. "Seadusandja kehtestas selge tasu suuruse ja see on igati tervitatav ning võiks öelda, et taristuettevõtete jaoks hädavajalik," rääkis Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Eleringile tähendab uus seadus varasemaga võrreldes kolm korda suuremat väljaminekut talumistasudele, lisaks eeldab ettevõte, et kõrgem tasu võib suurendada ka omanike huvi ja tasu taotluste kasvu. "Kindlasti on sellel mõju ülekandeteenuse hinnale. Seda, kui suur see mõju on, pole praegu võimalik öelda. Seadus hakkab mõjutama tasusid alates järgmisest aastast," lisas Köster.

Eesti Energia kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte Elektrilevi jäi napisõnaliseks. "Vastu võetud talumistasude seaduses on Elektrilevi jaoks veel palju määramatust, seetõttu ei saa me praegu öelda, kuidas seadus võiks meid täpselt mõjutada," ütles Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Peeter Liik.

Eelnõu menetlemise ajal oli võrgufirma küll kriitilisem ja kartis uuest seadusest suure halduskoormuse lisandumist. Samuti on ettevõttel teadmatus, kui suureks osutub majasiseste alajaamade eest makstav talumistasu - selliseid alajaamu on Elektrilevil 700, millest 407 Tallinnas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. January 2018, 16:12

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing