Allikmäe: toodame kummalise haridusega inimesi

Andres Allikmäe  Foto: Andres Haabu
Harro Puusild • 20 märts 2018
Jaga lugu:

Toodame väga kummalistel erialadel bakalaureuse- ja magistrikraadiga inimesi, kes kurdavad, et ühiskond ei hinda neid või ei paku tasuvat tööd või üldse midagi, rääkis Harju Elektri peadirektor Andres Allikmäe tööstusuudised.ee-le.

Tööstusettevõtetest 53% ehk üle poole nimetab tööjõupuudust ettevõtte arengut piiravaks teguriks. Aastatel 2016 ja 2017 oli sama näitaja vastavalt 42% ja 44%.

Ettevõtete sõnul vajalike oskustega spetsialiste lihtsalt ei koolitata. Enim tunnevad töösturid puudust masinaoperaatoritest, inseneridest, keemikutest, tööpingi operaatoritest ja mehhatroonikutest.

Allikas: Swedbank 

Viimasel ajal on kutsekoolidele väga palju ette heidetud, et tööstusettevõtted ei saa sealt vajalike oskustega inimesi. Harju Elektri peadirektor Andres Allikmäe tõi intervjuus Tööstusuudistele näiteks, kuidas Soome tegi umbes 10 aastat tagasi suure muutuse oma ametikoolide süsteemis ja nüüd on ametikoolid Soomes väga populaarsed ja neid on igal pool. "Ametikõrgkool on meie mõistes rakenduslik kõrgharidus. Inimesed Soomes lähevad sinna, sest selle taga on väga tugev riiklik programm ja toetus - neid inimesi soositakse," ütles Allikmäe.

"Meie toodame väga kummalistel erialadel bakalaureuse- ja magistrikraadiga inimesi, kes kurdavad, et ühiskond ei hinda neid või ei paku tasuvat tööd või üldse midagi – sealt hakkab see asi peale," lisas ta.

Allikmäe nentis intervjuus, et on asju, mida töösturid saavad ise muuta, aga on ka asju, mida ei saa. "Küllap on täna moodne nende asjade üle natuke ka hädaldada - ja seda ka õigustatult -, aga kui seda otseselt muuta ei saa, siis tuleb teha neid asju, mida saab muuta. Ma arvan, et ehkki maksuseadused ja muudatused on käpardlikud, siis ettevõtja on ikka ettevõtlik. Ta saab hakkama ja suudab tegutseda. Minu meelest me pöörame tihti pisikestele asjadele koletult palju tähelepanu, selle asemel et pealöögi suunaga tegeleda," ütles ta.

Allikmäe rõhutas, et Eesti on nii väike riik, et me ei tohiks kõigega tegeleda. "Me peaksime andma riiklikud suunad ja kindel on see, et teatud teemadega on mõtet Eestis tegeleda. Kui me keskenduksime ja annaksime selge signaali, et riik toetab näiteks eksporti, siis see on väga tugev sõnum. Aga kui me jääme väga killustatuks, siis on ennatlik oodata, et tulemus on ühel hetkel kõikides valdkondades erakordselt hea. Paljud probleemid hakkavadki pigem peal sellest, et oleme hästi killustatud," ütles ta.

Tema sõnul on tööjõudu raske leida: kuigi Eestis otsib tööd umbes 14 000 inimest ja töökohti on 30 000, siis need inimesed ja kohad ei saa kunagi kokku, sest ootused on erinevad. "Need ootused tuleks kokku viia, aga see on natuke riiklik mure."

Mida rääkis Allikmäe täpsemalt haridussüsteemist ja mida soovitab peale hakata Z-generatsiooni noortega, saad lugeda Äripäeva teemaveebist tööstusuudised.ee.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt