Eduka Eesti pronksmedalist: vaadake kanepist kaugemale!

Artikkel

- Uudised
- Liisa Rebane
- 25. märts 2018 kell 13:21
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eduka Eesti pronksmedalist: vaadake kanepist kaugemale!
Eduka Eesti arvamuskonkursi kolmanda koha võitnud mikroettevõtja Peeter Kungla ja Äripäeva arvamustoimetuse juht Vilja Kiisler.Foto: Andras Kralla
Eestis peaks rohelistes teemades vaatama suurt pilti, mitte tegelema mikroteemadega nagu kanepi legaliseerimine ja karusnahakasvatuse keelustamine, leiab arvamuskonkursi Edukas Eesti pronksmedalist, mikroettevõtja Peeter Kungla.
Arvamusartiklis "#GR€€N€$T100.0 ehk meie reliikvia on põlismets!” tõi Kungla argumente SKT asemel rohelisest sisemajanduse kogutoodangust mõtlemise kasuks, et Eesti jõuaks keskkonnakaitses maailma esimesse ešeloni.
Kungla ütles autasustamisel, et tema eesmärk oli pöörata tähelepanu rohelistele teemadele, millega tegeletakse näiteks Euroopas. „Tahtsin torgata selle pihta, et Eestimaa Rohelised võiks sisustada oma programmi ka makroteemadega, mitte tegeleda kanepi legaliseerimise ja karusnahakasvatusega, mis suures plaanis ei ole nii olulised,“ ütles Kungla.
Roheline majandus
Kungla tutvustas artiklis rohelist SKPd ehk RSKPd. RSKT on lühidalt öeldes majanduskasvu indeks, milles võetakse traditsioonilise SKT sisse arvesse ka keskkonnamõjusid. Teiste sõnadega: keskkonnakahju arvestatakse rahalisse vääringusse ja võetakse majanduskasvust kui peamisest poliitikate edu indikaatorist maha.
Idee elluviimiseks oleks tema meelest vaja poliitilist otsust, aga selleks ta erilist lootust ei näe. "Raske on ette kujutada poliitikuid, kes tahaksid sellega tegeleda,“ ütles Kungla. „Loodan, et kunagi on mõni poliitik, kes selle ära teeb. Võib-olla ma olen ise see poliitik,“ arvas Kungla.
Kungla üritab ka enda igapäevases elus rohelist mõtteviisi au sees hoida. „Ma ei ole fanaatik, aga kui on võimalik prügi sorteerida, siis ma teen seda ja kui on võimalik valida vähem pakendatud toode, siis valin selle,“ tõi ta näiteid.
Inimesed on olulisemad kui riik
Kungla meelest on Eesti püsimajäämise ja silmapaistmise seisukohalt tähtis osa eesti inimestel. „Eesti kultuur ja inimesed on püsinud siin igasugusest maailmakorraldusest ja riigikorrast vaatamata. Mitte riik, vaid eesti inimesed peaksid maailmas silmapaistvad olema,“ sõnas ta.
„Ameerika kangelane on selline, kes lööb suure hooga ukse lahti, tema selja taga on kotkad, automaat, USA president. Eesti kangelane on natuke nagu seen, kes ajab mulla alla niidistiku ja kuskil vupsatab välja. Siis tuleb see uhkus südamesse,“ kirjeldas Kungla meie rahvuslust. „Meil on olud kogu aeg rasked olnud ja samas meie geneetiline baas on väga rikas, meie seas on kvaliteeti, millega esile tõusta,“ arutles Kungla.
Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Silberauto, Eesti Gaasi, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkurss. Hindamise juures lähtutakse originaalsusest, teostatavusest, särav esitusest.
Eduka Eesti konkursi peapreemia 10 000 eurot läks kolumnist Ahto Lobjakale loo eest "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi". Teise koha ja 3000 eurot võitis ettevõtja Kuldar Leis looga "Eesti tuleb Tallinnale lähemale tuua". Kolmanda koha ja 2000 eurot sai mikroettevõtja Peeter Kungla tekstiga "#GR€€N€$T100.0 ehk meie reliikvia on põlismets!".
Tänavu kuuendat korda toimunud arvamuskonkursil avaldas Äripäev 52 arvamuslugu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Edukas Eesti
Hetkel kuum