Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eduka Eesti pronksmedalist: vaadake kanepist kaugemale!

    Eduka Eesti arvamuskonkursi kolmanda koha võitnud mikroettevõtja Peeter Kungla ja Äripäeva arvamustoimetuse juht Vilja Kiisler.Foto: Andras Kralla

    Eestis peaks rohelistes teemades vaatama suurt pilti, mitte tegelema mikroteemadega nagu kanepi legaliseerimine ja karusnahakasvatuse keelustamine, leiab arvamuskonkursi Edukas Eesti pronksmedalist, mikroettevõtja Peeter Kungla.

    Arvamusartiklis "#GR€€N€$T100.0 ehk meie reliikvia on põlismets!” tõi Kungla argumente SKT asemel rohelisest sisemajanduse kogutoodangust mõtlemise kasuks, et Eesti jõuaks keskkonnakaitses maailma esimesse ešeloni.
    Kungla ütles autasustamisel, et tema eesmärk oli pöörata tähelepanu rohelistele teemadele, millega tegeletakse näiteks Euroopas. „Tahtsin torgata selle pihta, et Eestimaa Rohelised võiks sisustada oma programmi ka makroteemadega, mitte tegeleda kanepi legaliseerimise ja karusnahakasvatusega, mis suures plaanis ei ole nii olulised,“ ütles Kungla.
    Roheline majandus
    Kungla tutvustas artiklis rohelist SKPd ehk RSKPd. RSKT on lühidalt öeldes majanduskasvu indeks, milles võetakse traditsioonilise SKT sisse arvesse ka keskkonnamõjusid. Teiste sõnadega: keskkonnakahju arvestatakse rahalisse vääringusse ja võetakse majanduskasvust kui peamisest poliitikate edu indikaatorist maha.
    Idee elluviimiseks oleks tema meelest vaja poliitilist otsust, aga selleks ta erilist lootust ei näe. "Raske on ette kujutada poliitikuid, kes tahaksid sellega tegeleda,“ ütles Kungla. „Loodan, et kunagi on mõni poliitik, kes selle ära teeb. Võib-olla ma olen ise see poliitik,“ arvas Kungla.
    Kungla üritab ka enda igapäevases elus rohelist mõtteviisi au sees hoida. „Ma ei ole fanaatik, aga kui on võimalik prügi sorteerida, siis ma teen seda ja kui on võimalik valida vähem pakendatud toode, siis valin selle,“ tõi ta näiteid.
    Inimesed on olulisemad kui riik
    Kungla meelest on Eesti püsimajäämise ja silmapaistmise seisukohalt tähtis osa eesti inimestel. „Eesti kultuur ja inimesed on püsinud siin igasugusest maailmakorraldusest ja riigikorrast vaatamata. Mitte riik, vaid eesti inimesed peaksid maailmas silmapaistvad olema,“ sõnas ta. 
    „Ameerika kangelane on selline, kes lööb suure hooga ukse lahti, tema selja taga on kotkad, automaat, USA president. Eesti kangelane on natuke nagu seen, kes ajab mulla alla niidistiku ja kuskil vupsatab välja. Siis tuleb see uhkus südamesse,“ kirjeldas Kungla meie rahvuslust. „Meil on olud kogu aeg rasked olnud ja samas meie geneetiline baas on väga rikas, meie seas on kvaliteeti, millega esile tõusta,“ arutles Kungla.

    Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Silberauto, Eesti Gaasi, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkurss. Hindamise juures lähtutakse originaalsusest, teostatavusest, särav esitusest.

    Eduka Eesti konkursi peapreemia 10 000 eurot läks kolumnist Ahto Lobjakale loo eest "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi". Teise koha ja 3000 eurot võitis ettevõtja Kuldar Leis looga "Eesti tuleb Tallinnale lähemale tuua". Kolmanda koha ja 2000 eurot sai mikroettevõtja Peeter Kungla tekstiga "#GR€€N€$T100.0 ehk meie reliikvia on põlismets!".

    Tänavu kuuendat korda toimunud arvamuskonkursil avaldas Äripäev 52 arvamuslugu.

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.