Neljas suund on raudtee-ehitus, millega Skinest Rail tegeleb Lätis, Leedus ja Eestis. „Siinne suurim projekt on Rail Balticu esimese osa ehitamine. 50 kilomeetrit esimesest 150st, Poolast Kaunaseni, on meie ehitatud,“ lausus ta.
Järgneb intervjuu Roman Zahharoviga.
Majandusaruannete põhjal oli 2012. aasta teile parimate tulemustega, siis aga hakkas tulu kahanema. Miks?
Tegime mitu mahukat tehingut. Meie tulemusi mõjutavad vagunite ja vedurite suured müügitehingud. Üks vedur maksab kuni 5 miljonit eurot, mis tähendab, et kahe-kolme veduri müük avaldab tulemustele arvestatavat mõju. 2012. aastal müüsime üle tuhande vaguni.
2014. aastal algas kriis ja asjad ei läinud enam nii hästi. Firmad hakkasid kõikjal maailmas suurelt investeerima. Selle asemel, et osta uusi rööpaid, hakati remontima vanu. Selle asemel, et osta uut vagunit või rattapaari, hakati soetama kasutatuid.
Ja see ei olnud enam teie rida?
Oli küll, aga kasutatud asjade lisaväärtus on väiksem, mis tähendab, et kasumimarginaal samuti. Sellepärast tabas meid langus, mis kestis kuni 2017. aastani, kui me hakkasime jälle kosuma. Ma ei tea, kas saab öelda, et kasvasime kaks korda, kuid on täiesti kindel, et kasv oli märkimisväärne.
Tuleme tagasi riikide juurde, kus te tegutsete. Milline on nende osa käibes?
50% annab meile Baltikum, ligilähedaselt võrsetes osades. Mis puudutab ülejäänud 50%, siis eksisteerib müüt, nagu oleks meie põhiline äritegevus seotud Venemaaga. Tegelikult moodustab Venemaa turg kõigest 10–15% meie kogukäibest. Varem oli see osa suurem: 20–30%.
Skandinaavia osakaal on 5–10%. Saksamaa osa on esialgu väike, kuid arvan, et aastail 2018–2019 kasvab see umbes 10 protsendini.
Miks te tegutsete Horvaatias ja Poolas?
Oleme Poolas juba viis aastat ja tunneme seda turgu hästi. Horvaatias aga leidsime hea partneri, kellega asusime koos äri ajama. Niisugustel juhtudel koondub kõik ühe inimese ümber. Meie anname talle kapitali, tema aga peab oma aktiivse tegevusega teenima tulu.
Milline on riiklike ja milline eratellimuste osakaal?
Umbes 30% käibest moodustavad riiklikud tellimused. Raudteed kuuluvad igal pool riigile, see aga tähendab, et raudteede pealisehitised ja materjalid on seotud riiklike tellimustega. Kuigi leidub ka erafirmadest tellijaid, selliseid nagu Sillamäe sadam.
Kogu rendiäri on erakätes. Tõsi, riigifirmadele me vaguneid siiski müüme. Varuosade müügist on kolmandik seotud riigiettevõtetega, sest ka nende vedurid ja vagunidepood vajavad veeremi jaoks varuosi.
Millistes riikides teil äri läinud ei ole?
Me ei ole välismaal sulgenud ainsatki tütarettevõtet, kuid on riike, kus asjad on liikunud aeglasemalt, kui oleksime tahtnud – näiteks Ukraina, mille puhul on objektiivsed tegurid. Kohalik turg on alles kujunemas. Seal on väga raske äri teha. Puudub poliitiline stabiilsus. Kiievis on rahulik, kuid muudes piirkondades mitte.
Ukraina kuulutas Eesti hiljuti offshore-riigiks. Kedagi selle eest ei hoiatatud ja me saime sellest teada tagantjärele. Keegi ei saanud aru, mis toimub. Kuidas see mõjutab dividende, makse, laenuintresse? Seda ei suutnud keegi meile selgitada isegi Ukrainas kohapeal. Kuid hiljem muudeti see otsus ära.
Olete te Ukrainas korruptsiooniga kokku puutunud?
Osale arutelus